Pühapäeviti lähevad naised sauna ees ja mehed järel

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kolhoos ehitas 1950. aastatel oma tööperele kapitaalse sauna, mis tühjana seismise järel on väljast ja seest remonditud.
Kolhoos ehitas 1950. aastatel oma tööperele kapitaalse sauna, mis tühjana seismise järel on väljast ja seest remonditud. Foto: Urmas Luik

Pühapäeva õhtupoolikuti on saunaaknad valged, kella neljast pääsevad puuküttega kerisele leili viskama naised ja seitsmest võtavad laval koha sisse mehed.

Peatänava äärde ehitas Oidrema kolhoos saunamaja 1950. aastatel, kui külas oli kolm korda rohkem elanikke. Ühismajandite lagundamise järel võttis saunapidamise üle Koonga vald, kuni maja jäi aastateks tühjaks. Nüüd on see noorte ettevõtjate Mikk Pikkmetsa ja tema õe Mirjami algatusel väga korralikult remonditud.

“Oidrema sauna taastamise mõte tuli missioonitundest, olen ise seal saunas käinud sünnist saadik, kuni 1992. aastani, mil saun suleti – tegemist oli vana ja hea mälestusega, sest saun ei olnud pelgalt pesemiskoht, vaid seal saadi kokku ja veedeti ühiselt aega,” vastab Mikk Pikkmets e-kirjaga Brüsselist, oma töökohast, sest ta on Euroopa Parlamendi saadiku Vilja Savisaar-Toomasti nõunik.

Miku jutu järgi ainult avaliku saunaga ettevõtlust ei arenda ja nii tekkiski tal projekti kirjutades otsus ehitada välja teine korrus, et pakkuda majutamise võimalust. Allkorruse ruumiplaanis jäi kohta ka peopidamise kohale.

“Praeguses köögis oli enne samuti köök, sealt köeti kerist ja seal oli suur pajaga pliit, kus külarahvas sai seatapuks vett keeta ja vajalikke toiminguid teha,” mainis ta.

Saunaliste raamat näitab, et kohalikud ja ümbruskonna külade elanikud kasutavad korra nädalas vihtlemise võimalust agaralt.

Märksõnad

Tagasi üles