Peatänava ääres sinepikollases remonditud majas on katusealuse saanud külakeskus, seal käib patsiente vastu võtmas perearst Helle Vambola ja asub raamatukogu, millel hoidjat ametis polegi.
Hakkajad naised tegid raamatukogu
20. jaanuar 2013, 12:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riiulitele on sätitud omaaegne väärtkirjandus, Tammsaare sari, „XX sajandi raamat“, „Mirabilia“, „Varamu“ ja teisedki trükivalgust näinud teosed.
See on Tarva külaraamatukogu kaotamise järel valla teise külla jõudnud lugemisvara, mille päästsid ahjuajamisest kolm kohalikku hakkajat naist: Marika Erismaa, Lõpe kooli õpetaja Merike Pikkmets ja Lõpe kooli direktor Mare Paarasma.
“Koonga raamatukogu võttis endale, mida vajalikuks pidas, ülejäänud raamatutega polnud midagi teha ja nii me naistega võtsimegi kätte, tõime autodega Tarvalt riiulid ja raamatud ka,” seletab Marika Erismaa, MTÜ Oidrema Naisseltsi juhatuse liige ja MTÜ Mihkli Kihelkonna Kultuuriseltsi tuumikusse kuulujaid.
Raamatuid saavad külaelanikud isetekkelisest kogust laenutada usalduse peale, kirjutavad ise vihikusse, millal nad ühe või teise teose võtsid ja tagasi tõid.
Oidrema naisselts moodustati 1999. aastal ja selles on paarkümmend liiget, kes saavad külamaja asemel enamasti kokku Lõpel kunagise kolhoosi kontoris-klubihoones. Sinna on paljudel lähem tulla kui sõita Lihula poole ja pöörata siis Pangamäelt alla, et paari kilomeetri järel külavahele jõuda.
Lõpel on naisseltsi käsitöötuba, mille asutamistoetus kirjutati välja maaelu arengut eesmärgiks pidavast Leaderi programmist. Ühte tuppa on üles seatud kangasteljed, teine sisustatud savitööks vajalike kedra ja ahjuga. Lähtutud on isetegemise vajadusest ja rõõmust, võimalusest õppida. Kokku saadakse enamasti kesknädaliti, viimasel korral hakkasid naised õppima albumi valmistamist.
Oidrema külakeskuse hea perenaine on Koidu Vaikla, kes hoonet kütab ja koristab. Kööginurgaga avaras toas saab pidada külakoosolekuid ja siin kaunistab seina küla kaart, millele on kantud kõik Oidrema talukohad, peale selle pilt neist. See põhjalik kaart valmis suvel külapäevaks, tegijaks naisseltsi parem käsi MTÜ Oidrema Külaselts, mille eesotsas on Mirjam Pikkmets Kaas.
Külaselts on üsna noor, jaanuaris sai selle moodustamisest kaks aastat. Loodud on ta selleks, et säiliksid loodus ja kultuuripärand, edeneks majandus, saaksid rajatud taristud ja piirkonna elanike huvid oleksid kaitstud.
Kunagise elamu külamajaks renoveerimise ajal jäeti seal üks ruum pesupesemise tarvis ja teise tehti dušinurk. Neid võimalusi saab kasutada vähese raha eest, sest elekter ja vesi ei ole kellelgi tasuta käes.
Väikeses maakohas peab jätkuma särasilmset entusiasmi ja missioonitunnet, soovi väärtustada oma kodukanti ja seda teistelegi tutvustada. Oidremal ei saa üle ega ümber kahest perenimest, need on Pikkmets ja Erisma, kelle ümber sealne elu näib keerlevat ja kes näevad tulevikku helgetes toonides.
Pärnu- ja Läänemaa piirimaile jäävat Oidremad on esimest korda mainitud Mihkli kirikukirjades 1755. aastal, nii et paikkonnal on väärikas lugu, millele nüüdsed tegemised toetuda saavad.