/nginx/o/2013/01/20/1530558t1he556.jpg)
Teisipäeval, 22. jaanuaril avatakse Pärnu muuseumis arhitekt Toomas Reinu loomingu näitus.
Tipparhitekti mahukas looming jõuab näitusesaali
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toomas Rein on üks Eesti tipparhitekte, kelle mahukast loomingust – umbes 120 ehitist ja projekti – kerkivad eriti esile EKE Projektis projekteeritud objektid, kus Rein töötas aastatel 1967–1986.
Sel perioodil kerkis maapiirkondadesse mitmeid uuendusmeelsete kolhoosiesimeeste tellitud ehitisi, kes proovisid moodsate keskusehoonetega kujundada kolhoosile atraktiivset identiteeti. Piisab, kui mainida kaht Võrumaal asuvat hoonet – J. Sverdlovi nim kolhoosi administratiivhoonet Tsoorus (1969–1977) ja Linda kolhoosi keskusehoonet Kobelas (1969–1973). Nii nendes kui teistes Reinu hoonetes on alati olnud tähtis tihe koostöö sisearhitektide ja disaineritega, mis on kindlustanud ka interjööride kõrge kunstilise taseme.
Eraldi peatüki Eesti 1970. aastate arhitektuuris moodustavad Pärnu KEKile projekteeritud hooned, kus dominandiks on kolmveerand kilomeetrit pikk terrass-maja „Kuldne kodu“. Tegemist on nõukogude Eesti suurejoonelisema asumiga, mis oma täies võimsuses jäi lõpuni ehitamata, kuid ideaalis oleks kombineerinud tööstus- ja administratiivosa elamukvartalite ja ühiskondliku keskusega. Omaette nähtus oli Rapla KEKi UFOt meenutav hoonegi.
Oma hilisloomingus on Rein säilitanud selge nägemuse modernismist kui kaasaja arhitektuursest väljendusest. Kõrge arhitektuurset kvaliteeti kannavad ka hilisemad ehitised – Otepää koolimaja (1998–2000) ja spordihoone (1998–2003), Laulasmaa lasteaed-põhikool (koos Toivo Tammikuga, 2005–2007).
Aastakümneid on Rein arhitekti tegevuse kõrval olnud aktiivne akvarellist. Juba tema õpetaja Edgar Johan Kuusik luges akvarellimise arhitekti kutseoskuste hulka, mis võimaldab kiirelt visandada olemasoleva või veel ehitamata maja piirjooned. Näitusel on eksponeeritud ka Toomas Reinu akvarelli. Ekspressiivsetesse ja suuremõõtmelistesse akvarellidesse on valatud mälupilte reisidest, kus arhitektuuril on alati oma koht.
Näituse koostajad on Toomas Rein ja Mait Väljas, kujundasid Kristo Kooskora ja Indrek Aija.
Näitusele loob lisaväärtuse 2011. aastal valminud režissöör Peeter Brambati film "Ehituskunstnik Toomas Rein", mille idee autor oli Leonhard Lapin ja käsikirja koostasid Toivo Tammik ja Peeter Brambat.
Näitusega kaasneb kataloog, pedagoogilised programmid ning ekskursioonid.