Mida teha, kui peres tabas kedagi haigushoog, mille vastu ei oska ise midagi ette võtta, perearsti juurde tormata ei saa ega ole aimugi, kas on vaja hoopis kiirabi kutsuda? Helistage numbril 1220.
Perearsti nõuandetelefon jagab kiiret arstiabi
Haigekassa rahastatav perearsti nõuandetelefon 1220 on just õige koht, kust küsida käitumisjuhiseid haiguse korral. Tihti polegi vaja haigena samal päeval arsti juurde minna, vaid piisab telefoni teel saadud ravijuhistest, rääkis perearst Lauri Laas.
Näiteks, kui laps jääb palavikku, köhib ja on nohune, otsustab ema teda perearstile näitama minna, liigub õues külma käes ja arsti ooteruumis istudes võivad mõlemad hoopis hullema viiruse külge saada.
Kohalemineku asemel võib alustuseks helistada ööpäev läbi kõnesid vastu võtvale perearsti nõuandetelefonile 1220. “Kõige kiirem, efektiivsem ja odavam koht, kus abi otsida. See on koht, kust juba enne arsti juurde minekut nõu saab,” rääkis Laas.
Päevas jõuab numbrile 1220 keskmiselt 700 kõnet, viirushaiguste hooajal tuhatkond. “Meile ei helista üksnes need, kes ei tea, mida tervisehädaga peale hakata, vaid needki, kes teavad hästi, mida teha, kuid tahavad kindluse mõttes üle küsida, kas tegid õigesti ja kas võiksid veel midagi teha. Inimestel on vaja kindlustunnet, et nad on kõik vajaliku teinud,” kõneles perearst.
Miks tulite?
Perearstina inimesi oma kabinetis vastu võttes on Laas aeg-ajalt emadelt küsinud, miks nad lapsega kohale tulid. “Mitte halva pärast, vastupidi – just parimat silmas pidades,” kinnitas ta ja tõi näite, kus ta vastuvõtule tuli ema aastase lapsega, kellel eelmisel õhtul oli tõusnud palavik ja kõrv valutas.
“Ma ei saa kohapeal tema heaks väga palju rohkem teha kui telefonitsi. Ravi on ikka sama: valuvaigisti ja toarežiim. Esimesel hetkel pole vaja teha ei vereanalüüse ega antibiootikume kirjutada,” kõneles arst. “Kui ta oleks 1220 helistanud, olekski talle öeldud, et peab andma laste doosi valuvaigistit, nina puhastama, sooja jooma, jalad soojas hoidma ja lapse olukorda jälgima – kui see muutub, saab kohe tagasi helistada ja uusi juhiseid küsida.”
Või teine näide. Naisterahval lõi öösel üles 39 kraadi palavikku ja pissida oli valus.
Ilmselge põiepõletiku kahtlusega ei ole vaja palavikuga arsti juurde minna. Piisab, kui mõni pereliige või sõbranna viib pissiproovi perearstile, kus tehakse hetkega analüüs ja kirjutatakse digiretsept. “Kui keegi niisuguse murega helistab, siis just sellise käitumissoovituse ta meilt saab,” sõnas Laas.
Mõni võib karta, et kui ta perearsti juurde kohale ei lähe ja end telefoni teel ravima hakkab, võib mõni raske tõbi tähelepanuta jääda.
“Kui on tõsisema häda kahtlus, anname juhiseid perearsti poole pöörduda ja ütleme, kas ta peaks seda tegema kohe või nädala jooksul,” sõnas arst.
Kui aga probleem tundub väga tõsine, ühendavad nõuandetelefoni arstid kõne päästeameti numbriga 112. “Kui näeme, et kiirabi visiit on vajalik, ühendame kõne või soovitame, milliste sümptomite korral inimene seda kindlasti ise tegema peab,” kinnitas Laas.
Sellist suunamist tuleb ette harva, seevastu väga sageli suunab 112 kõne numbrile 1220, kus perearstid hädalistele nõu annavad. “Sääraseid päästeameti numbrilt meile suunatavaid kõnesid on teinekord päevas sadakond,” lisas Laas.
Rahvatarkused
Inimeste kõnedele vastates kogevad arstid tihti, et paljud kasutavad haigustega võitlemisel rahvatarkusi. Paraku ei pruugi need alati kõige õigemad olla.
“Väga kujukas näide. Kaheaastasel lapsel hakkas öösel kõrv valutama ja tõusis palavik. Mida vanem teeb? Soojendab kõrva ja tilgutab sinna midagi sisse. Aga need on just need kaks asja, mida ei tohi mingil juhul teha ja mis halvendavad patsiendi seisundit,” hoiatas Laas.
Kui ägedat kõrva soojendada, siis veresooned laienevad ja turse suureneb. Kui on äge valu, ei saa sugugi kindel olla, kas kuulmekile on terve, ja kui siis kõrva midagi tilgutada, võib see ei tea kui sügavale jõuda.
Need kaks levinud kõrvavalu ravimise kohta käivat rahvatarkust ei sobi praegu, aga olid omal kohal läinud sajandi algupoolel. “Siis ei mindud kohe arsti juurde ja üritati kodus põdeda. Inimesed sai lõpuks terveks, aga haigused vindusid pikalt. Kui kõrv on juba paar nädalat valutanud ja põletik krooniline, on väga õige soojendada,” seletas Laas.
Tänapäeval pole keegi nõus kaks nädalat haigusega vinduma, vaid tahab kohe terveks saada. “Väga hea, et nüüd on inimestel võimalus küsida, enne kui nad tegutsema hakkavad,” sõnas Laasi.
Küsige pisiasjugi
Numbril 1220 tasub helistada kõigi teemadega, mis vähegi on seotud meditsiiniga, ka selliste pisiasjadega, millega oma arsti tüüdata ei julge või hoopis häbenetakse küsida.
Küsida võib alates sellest, kes on te perearst, millise arsti juurde peaks minema või mida reisile kaasa võtta. “Küsige kas või seda: mul on kodus ibuprofeeni, kas ma võin seda peavalu korral võtta,” loetles Laas.
Kui te pole sugugi kindel, kas oma väikese hädaga minna perearsti juurde või mitte, võib esmalt nõuandetelefonilt üle küsida. Kui aga tulete haiglast või käisite eriarsti juures ja midagi jäi segaseks, võib samuti 1220 üle küsida.
Peamised probleemid, millega inimesed helistavad, on palavik ja vererõhk ning palju helistatakse väikelastega seotud probleemide pärast, näiteks äsja sünnitusmajast tulnud küsivad juhatust. Õhtuti helistavad unehäirete käes vaevlejad.
Hädaliste kõnedele vastajatest umbes pool on arstid ja pool meditsiiniõed, kes kõik on suure praktilise töö kogemusega.
1220
* Perearsti nõuandetelefon 1220 on üleriigiline telefon, kust saab meditsiinilist nõu 24 tundi ööpäevas eesti ja vene keeles.
* 1220 jagab nõu lihtsamate terviseprobleemide korral, juhiseid esmaseks abiks ja vajadusel infot tervishoiu korraldust puudutavates küsimustes.
* Helistada võib, kui oma perearst ei ole kättesaadav; kui patsient arvab, et terviseprobleem ei vaja perearsti poole pöördumist; kui inimene viibib mõnes teises maakonnas ega saa oma perearsti külastada.
* Välismaalt helistades on number +372 630 4107.
Allikas: haigekassa