Nädal tagasi esitles Keskerakonna juht, Tallinna linnapea Edgar Savisaar pealinnas raamatut “Tõde Eestist”, millest on nüüdseks saanud ilmselt üks enimtsiteeritud teoseid Eesti ajakirjanduses.
Üks Eesti, üks tõde
Näiteks Postimehe võrguversioonis ilmusid ja ilmuvad järjepanu uudisnupud, mille pealkirjas kordub “Savisaare tõde Eestist”. “Savisaare tõde Eestist: omavalitsuste pankrotilaine on vaikival meetodil läbi viidav haldusreform”, “Savisaare tõde Eestist: inimestesse süstitakse massimeedia abil väärkujutlusi”, “Savisaare tõde Eestist: dalai-laama nurjas Lasnamäe trammiliini ehituse”, “Savisaare tõde Eestist: talongid on uus turumajanduslik hitt” ja nõnda edasi.
Väljavõtteid on vahendanud kahtlemata teisedki väljaanded ja veebiküljed, reklaam ja tähelepanu, mida ei suutnud sellises mahus pälvida ei Sofi Oksaneni “Kui tuvid kadusid” ega E. L. Jamesi “Viiskümmend halli varjundit”. See pole üllatav, räägib ju Savisaar Eestist ja Tõest ning selles on Hugo Hiibuse karikatuurid.
Nagu Savisaar ise pole lihtsalt poliitik, vaid nähtus, pole tema uudisteoski lihtsalt raamat, vaid nähtus.
Nähtusi leidub igasuguseid, eksitavalt peibutavad virvatulukesed uduski on nähtused.