Riigigümnaasiumi kõrvale tuleks luua õpilaskodu

Epp Klooster. Foto: PP

Gümnaasiumihariduse kvaliteet ja selle kättesaamine on olnud riigis tervikuna juba pikemat aega muutuste ja ümberkorralduste keskmes, esmalt enamasti ideede ja ajurünnakute ning väga mitmete poolt- ja vastuargumentide tasandil.

Nüüdseks on gümnaasiumireformi arengud reaalseid argumente märgates ja tunnustades jõudmas konkreetsemate tulemusteni, küll aga maakonniti konkreetseid vajadusi ja võimalusi silmas pidades erinevalt.

Haridus on mastaapne, eriti tulevikutundlik ja igaüht puudutav valdkond, seetõttu vajavad selle ümberkorraldused väga palju iga taseme koostööd, kokkuleppeid, konsensusetaotlusi ja kompromissegi. Sestap on mul heameel Pärnu linnas saavutatud ühise visiooni üle.

Linna gümnaasiumivõrgu korrastamine ja riigigümnaasiumi rajamine on hea hariduse tagamiseks oluline ja võimalusi avardav tee. Mida aeg edasi, seda enam peame vaatlema Pärnu linna kui kogu maakonna peamist gümnaasiumihariduse andjat. Õpilaste arv räägib selle kohta väga selget keelt.

Koolide liitmise-lahutamise ja mitmes maakohas paratamatu sulgemise kõrval on tähtis mõelda sellelegi, kuidas tunneb ennast siin maalt või teisest maakonnast Pärnusse õppima tulnud gümnasist.

Õpilaskodu campus’e osana

Esmaküsimus on, kas gümnaasiumiõpilane suudab ja tahab käia kodunt linna kooli või tuleb leida siin elukoht. Kodunt käimise kasuks langetatakse ilmselt sagedamini otsus linnalähedastest valdadest pärit õppurite peredes või siis, kui transpordiühendus on mingil muul moel väga lihtne.

Kaugematest nurkadest tulijatel ei ole kindlasti nii aja- kui rahakulu silmas pidades otstarbekas teha igapäevaseid pikki sõite. Seega vajab õpilane majutust.

Juba mõnda aega on olnud kõne all plaan rajada mõnda Pärnu atraktiivsesse piirkonda, näiteks kesklinna lähedusse, eeskätt gümnaasiumiõpilaste vajadusi silmas pidades õpilaskodu. Idee kasuks räägib ühtse kompleksi samaaegse loomise võimalus õpilaste vaba aja sisustamiseks spordisaalide ja muu huvitegevuse tarbeks. Julgemates unistustes võiks ja peaks seda nägema omalaadse campus’e tüüpi kompleksi osa või algusena, kuhu peale gümnasistide saaksid oma pesa siinsed kõrghariduse taotlejad.

Tartu ülikooli Pärnu kolledži tudengite majutamine ongi praegu eklektiline ja väheülevaatlik, sest õpilaskodu neil pole. Osa elab üürikorteris, osa kolledži ja kolme majutusasutuse vahel sõlmitud koostööleppe kohaselt kokku 70-80 kohal. Pärnus kutsehariduse omandajad on seoses eelmisel aastal Niidupargis 184kohalise õpliaskodu avamisega oma ööbimisega kenasti mäel.

Küll võiksid olla loodavast campus’est, kuhu mahuksid arendustegevused, huvitatud kutsehariduskeskuse õppuridki.

Igasuguse ettevõtmise edu saavutamiseks pidavat olema alati oluline silmas pidada ingliskeelset kolme p-tähte: place, price ja promotion (koht, hind ja reklaam). Õpilaskodu asukohaks noorte ja nende hariduse saamise võimaluste väärtustamiseks kesklinna lähedusest paremat ei ole. Rääkides hinnast, peaksime mõtlema sellele, kui kallilt tuleb koht kätte õpilaskodu asukale. Sellest aastast alates on kogemus nn kostiraha maksmiseks riigi ülalpidamisel oleva kooli, st kutsekooli õpilase majutuskulude hüvitamiseks.

Optimismi lisab riigi selge suund oma õpilaste majutuskulusid maksta. Küllap rajatav õpilaskodu oleks nii noortele endile kui seeläbi linnale ja maakonnale tervikuna hea reklaam. Haridusmaastikul üleriigilise pratatamatu konkurentsi tingimustes mõjutaks see kindlasti edasisi gümnasiste Pärnut valima.

Õpilaskodu alternatiivid

Suvest väga mõjutatud linnana on Pärnu väljaüürimiseks pakutavad erakorterid ja majutusasutused suveperioodist sõltuvalt kas väga hõivatud või siis mitte.

Pärnu maavalitsuse läinud aasta detsembris kinnisvarafirmadelt tellitud turuülevaates väljaüüritavate elamispindade ja majutusasutuste kohta Pärnu linnas selgub mõndagi huvitavat. Uuring oli tehtud, tuginedes nii kuni 1. jaanuarini 2011 kogutud statistikale kui eraisikutest üürileandjatele ja majutusasutuste esindajatele esitatud ankeetküsitlusele.

Sel kombel koguti infot Pärnu üüripindade mahu, majutusasutuste täitumuse ja üürihindade kohta, samuti valmisoleku kohta majutada gümnasiste ja tudengeid suvevälisel perioodil.

Uuringu tulemusena saame öelda, et Pärnus on ligikaudu 16 700 korterit kogu eluruumide pinnaga 831 200 m², millest suveperioodi väliselt on pakkumisel ligi 170 üürikorterit kuus. Korterite kogumahust on väljaüürimiseks 15 protsenti, osa neist on kaetud pikaajaliste lepingutega. Sõltuvalt asukohast, seisukorrast ja möbleeritusest erineva hinnad suuresti, kuid siiski jäävad ühe–kahetoalised 150–300 euro vahele kuus ja kolmetoalised 200–500 vahele. Samuti võib leida üürileantavaid eramaju hinnaga 250–400 eurot kuus.

Üürikorterite järele on küllalt suur nõudlus ja septembri lõpus saab rääkida juba defitsiidist. Üürikorterite suhteliselt suure nõudluse nii suvel kui muul ajal tingib asjaolu, et üürileandjad on vähem huvitatud pikaajalistest üürnikest.

Gümnasistide või tudengite majutamiseks avaldas valmisolekut 65 protsenti, sellega ei olnud kindlasti nõus 38 protsenti ja seda isegi juhul, kui üüri tasumise garanteeriks riik.

1. jaanuari 2011 seisuga oli Pärnus 73 majutusasutust, milles veidi üle 2000 numbritoa ja üle 4000 voodikoha. Kuigi hotellide täitumus aasta läbi on keskmiselt 45 protsenti ja puhkustevälisel perioodil ollakse alatäitumises, vastas enam kui pool (58 protsenti) majutusasutuste esindajatest, et neil puudub soov ja valmisolek õpilasi majutada. Vaid 37 protsenti avaldas selleks soovi. Väärib märkimist, et 21 protsenti vastanuist oli sellega juba tegelnud, kuid vaid pool neist oli valmis õpilasmajutusega jätkama.

Hea keskkond ja hea õpitulemus

Peaksime mõtlema hetkevajadustest ja -võimalustest suuremalt. Tänapäevase õpilaskodu rajamise idee väärib kindlasti ellurakendamist ja seda nii gümnasistide kui tudengite vajadustest lähtudes. Lisaväärtusena sinnasamasse loodav huvi- ja arenduskeskus oleks atraktiivne veelgi laiemalt. Hea keskkond mõjutab head õpitulemust.

Pärnu linna era- ja majutusasutuste pakutavad üürivõimalused on juhusliku iseloomuga ning pakkujate huvi madal. Pealegi jääb tekkimata noorte ja linna arenguks nii vajalik sünergia, kui õppurid on üle linna laiali paisatud. Vähetähtis pole seegi, et õpilaskodus saaks ennetada gümnaasiumi õppima tulnute sotsiaalseid probleeme.

Hariduse edasine korraldamine vajab kõigi omavalitsusjuhtide, eriti gümnaasiumidega omavalitsuste eriti head tahet ja jätkuvat koostööd. Õpilaskodu temaatikaga paralleelselt vajab sügavamat arutelu ja tõsisemat käsitlust ühissõidukiliiklusega seonduv ja küllap teisedki teemad.

Loodetavasti on alanud aasta hea uute ideede, algatuste, koostöötahte ja tulemuste aasta. Seda ka hariduselus.