Kas sina julged alati tõtt rääkida?

Tanel Saarest ja Kaia Skoblovist saab lavastuses lootusrikas paar. Foto: Rait Avestik

VAT teatri lavastus “Kas sulle meeldib porno?” paneb mõtlema seksuaalsusest, avameelsusest ja loomulikkusest mehe ja naise suhetes.

Klas Abrahamssoni näidendi „Kas sulle meeldib porno?“ pealkirjas sisalduv piinlik küsimus pole ainus, millele vastates me pigem vassime, kui ausad oleme. Viisakas on öelda ei, vuih ja võeh. Siis ei arvata, et oled mõni niisugune – sooline, hormoonidega, partnerita.

Piinlik lugu ju, sest inimene peab teatavasti olema vaimne ja esteetiline, mitte sugutungiga lihalik tegelane, kelle seksuaalsus salakesi loovust ja tööd, tundeid ja mõtteid mõjutab. Kui pole partnerit, siis on midagi topelt valesti, puudu või üle. Ei oska. Olenemata sellest, kas pole atraktiivne või latt on liiga kõrge. Ikka mööda. Järelikult ei saa tunnistada, et üksinduse peletamiseks partnerita suguelu elamisel – või elementaarsete sekstehniliste teadmiste hankimiseks – vaadatakse vargsi pornot küll ja mitte vähe.

Noortele seksist

VAT teatris Margo Tederi lavastatu on seega sõber ja abivahend. Esiteks räägib ta noortele seksist. Vanematel pole selleks ju aega – või on liiga piinlik. Enamikul pole kodus ka loomi, kes selle loomuliku töö elu käigus sujuvalt ära sooritavad.

Teiseks on lohutav teada – teistelgi on nii. Porno on andnud inetu ja kurva, perversse ja tundetu ettekujutuse seksist.

Kolmandaks on lõbus. Kaia Skoblov ja Tanel Saar esitavad kompaktse ja tervikliku, mitmekihiliselt maitsva meelelahutuspala. Tanel on laiav ja kompleksides, lapsik ja õrn eneseotsija, nagu mehed teatavasti ongi. Kaia on asjalik-vaimukas emantsipant, kes tegelikult sügavalt ja harmooniliselt seksuaalne ja naiselik.

Noormees armub lavalise poolteisttunni jooksul neiusse, kes julgeb tunnistada-tunnustada Musta Jõge igas naises. Kristlus ja kommunism on sajandite jooksul lubanud naistele vaid Valget Jõge – emalik-madonnalikku naiselikkust. Tõsiasi, et naises elab kirg ja iha, on olnud halvavalt kaua keelatud.

Pime massöör-ravija Jaanika Gross, kellega koos etendust vaatamas käisime, on kümme aastat teadlikult sellesse paralüseeritud feminiinsuse olemusse süvenenud, mehi-naisi-paare komplekside puntrast lahti pakkinud.

Kirjeldada oli pimedale sõbrale vaid laval olevat kaht rekvisiitide ja kostüümide kasti ning kaht õlakoti ja mapiga lihtsat noort, kes saabuvad veel kirjutamata näidendi rolliproovi. Rohkem polnudki midagi kirjeldada, heas mõttes kuuldemängus oli kehakeel professionaalselt häälde kandunud.

Varjatud kaamera?

Lavastajat oodates on need kaks ausat häält spontaanselt avameelsed – tavalisest tasandist sügavamad ja siiramad, seega saab neist sellise kontsentreeritud lähenemise käigus armas ja lootusrikas paar. Kui algusest peale ollakse ausad ja loomulikud, on suur šanss õnnelikuks saada, sest mingeid laipu pole enam kapist kukkumas.

VAT teatri projekt on aegumatu: igal aastal kasvab peale pesakond neid, kelle vanus tõuseb üle 14 aasta piiri. Nad kõik on nagunii juba pornot näinud – on ju arvutiajastu ja isa öökapp, ent inetu seksi nägemisest saadud traumat pole kunagi hilja ravida.

Küll sooviks lavastuses näha värskemat puänti. Loos jääb lavastajanna rolliproovi tulemata. Nõukogu otsustas liiga keerulisest teemast loobuda ja lavastajanna unustas noored näitlejad, kes peavad nüüd teineteisega leppima ja saavad selle juhuse läbi õnnelikuks aegade lõpuni. Ent õhus on veel üks võimalus.

Proovisaalis võis olla kaamera ja kõik see poolteist tundi, kui kujunev paarike arutles ja vaidles, kakles ja leppis ja teineteist leidis, salvestati, jälgiti ja rõõmustati – just sellist näidendit meil vaja oligi!

Naeratage, te olete varjatud kaameras … Ja avalikus kaameras. Igal ajal. Poes ja tänaval, autos ja rongis. Teie oma arvuti küljeski piilub salasilm, mis võib jäädvustada tõeliselt väärtusliku tegelikkuse.

VAT teater

“Kas sulle meeldib porno?”

Autor Klas Abrahamsson, tõlkija Eili Heinmets, lavastaja Margo Teder, kunstnik Kaspar Jancis. Osades Tanel Saar ja Kaia Skoblov.