Kütke mõistlikult

Küdev ahi. Foto on illustreeriv. Foto: Urmas Luik

TTÜ soojustehnika instituudi teadur Ülo Kask annab nõu, mida kütmisel silmas tuleks pidada.

Aegsasti tuleb varuda kuivi küttepuid – piisab õhukuivusest, kui suhteline niiskus on alla 25 protsendi. Märgade puudega kütmine rikub ahju ja korstna ühe hooajaga.

Süütamiseks tuleks eelistada kasetohtu, peeni kuivi pilpaid, süütepalasid või puhast paberit. Rohke paberi ja papi kasutamine süütamiseks ja selle põletamine võib tekitada ummistusi lõõrides ja suitsukäikudes.

Igale küttekoldele vastab sobiv kogus põletusmaterjali. Keskmistes Eesti koduahjudes võib korraga panna 10–15 kilo puid koldesse. Küttekollet ei tohi liiga täis laduda, sest puitkütused on pikaleegilised ja need vajavad piisavat ruumi täielikuks põlemiseks.

Kui tuba jääb ühe kütmisega jahedaks, tuleks kütta kaks korda päevas, kuid küttekordade vahe peaks olema vähemalt 10–12 tundi.

Kütmisel tuleb jälgida, et põletusmaterjal saaks piisaval hulgal õhku. Ühe kilo puude põlemisel kasutatakse umbes 10 kuupmeetrit õhku. Tuleb kindlustada sellise koguse õhu juurdepääs küttekoldesse. Kui elamu on väga õhutihedaks tehtud, peab see kogus õhku sisse pääsema õhutusavade või avatud akna kaudu.

Küttekolded tuleb pärast iga kütmist tuhast puhastada. Kui ahjul on tuhakastid, tuleb neid tühjendada vastavalt vajadusele, sest liigne tuhk ei võimalda vajalikus koguses restialust õhku koldesse juhtida.

Mõistlik oleks kütta nii, et ruumide siseõhu temperatuur ei ületaks 23 kraadi, sest liiga kõrge õhutemperatuur teeb uimaseks, alaneb töövõime, eritub kahjulikke aure (kodudes on palju sünteetilisi materjale) ja kulub rohkem raha küttele.

Ülekütmisel võivad ahju tekkida praod. Sagedase ülekütmise tagajärjel lüheneb ahju eluiga kordades.