Sulev Alajõe: Helsingborgi edu taga on koostöö

Sulev Alajõe. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Aasta algul loodud Pärnu oskusteabekeskuse koostöövõrgustiku - 11 partnerit - esimesed töökuud on kinnitanud, et saavutaksime rohkem, kui avalik, äri- ja akadeemiline sektor rohkem ühiselt tegutseksid.

Ideede kohtumispaik

Innustumiseks ja eeskujust õppimiseks käisime Rootsi sõpruslinnas Helsingborgis. Olgu lisatud, et Pärnu linna ja Pärnumaa omavalitsuste liidu (POL) esindus sõitis Põhjamaade toel, kolledþi esindajad taotlesid selleks Erasmuse stipendiumi.

Aastal 2000 jõudis sealne linnavalitsus niisama kaugele, kui meil oldi 1996. aastal: vaatamata meist kolm korda suuremale elanike arvule, ei olnud neil ainsa nii suure Rootsi linnana kõrgkooli. Andes endale aru akadeemiliste ressursside piiratusest, võeti kohe algul suund Lundi ülikooli kohale meelitamisele.

Samal ajal Tartu ülikooliga Rootsi võimude poolt XVII sajandil asutatud tänapäeva Euroopa üks tippülikoole on oma olemuselt väga konservatiivne. Lundist füüsiline väljumine polnuks mõeldav ilma avaliku sektori, Helsingborgi linna pakutavaga. Vanast kummivabrikust on loodud nüüdisaegne õppe- ja teadustegevuse, tudengite olme, inkubaatorite, alustavate ettevõtete, ideede kohtumispaiga, tegutsevate teenindusfirmade ja ümbruskonna arengukeskuse kompleks.

Aastaks 2035(!) lõppema plaanitud projekt H+ viib mereäärt linnast eraldi hoidva raudtee maa alla, avab kogu piirkonna arhitektide osalusel teadmispõhisele ettevõtlusele ja loob atraktiivse elukeskkonna. Kogu projekti taga on linnavalitsuse tark majandamine. Ettevõtlus- ja akadeemilist koostööd koordineerivas kaubanduse ja tööstuse osakonnas töötab 30 ametnikku.

On arusaadav, et Lundi ülikool tahab olla osaline sellises arenguperspektiivis. Ettevõtted esitavad uurimistellimusi, et toote- ja teenusearenduses konkurentsis püsida. Teadlasi kaasatakse avaliku sektori arengukavade ja analüüside koostamisse. Tulemuseks on Campus Helsingborg üheksa aastaga rakendanud 11 diplomiõppekava kuues valdkonnas sotsiaaltööst ja turismist merebioloogia ja inseneriõppeni. Ikka kohalikke arenguvajadusi ja ülikooli võimekust ühendades.

Seal olles tutvustati meile uut lepet haiglate majandamise õppe osaliselt Helsingborgi toomise kohta, sest Lundis ei piisa meditsiinisektoris praktikakohti. Lundist ja mujalt linna alaliselt asuvate õppejõudude hulgas on doktorikraadiga ja peagi seda kaitsma asuvaid isikuid kordi meist rohkem.

Üle 60 ettevõttega on sõlmitud strateegiline koostööleping tudengite juhendamise ja praktikakohtade loomise ning õppekavade arengu ja vajalike kursuste (täiendusõppe) korraldamise kohta.

Kõik koostöös osalejad võidavad

Kui Eestis mõeldakse ülikoolidega koostöö all peamiselt teadus- ja arendustegevust, siis rootslased oskavad võtta viimast tudengite olemasolust. Üliõpilastele luuakse stuudiumiks ajutisi töökohti isegi linnavalitsuses, pakutakse pikaajalist koostööd ettevõtete arendusgruppides, ergutatakse innovaatiliste äriideede konkurssidega, vahendatakse töökohti ja kogukonna arenguaruteludes osalemist, aga ka sõpruslinnade uurimist (kolm nende diplomandi kogub lõputööks ainest Pärnust).

Meie ettekujutuses on sellise initsiatiivi näitaja ülikool, aga ei, peamine mootor ja poolte kokkuviija ning tudengite majutusprobleemide lahendaja on linnavalitsus.

Pole raske aimata, et selle taga on noorenev ja targenev elanikkond, ekspordivõimeline majandus ning järjepidev avaliku ruumi areng. Kõik koostöös osalejad võidavad, on fantastiline järeldus, milleni kohal olles iga kohtumise käigus tulime.

Loomulikult on Pärnu ja Helsingborgi rahalised võimalused võrreldamatud, aga paljude loetletud tegevuste taga on pigem tark koostöötahe, -valmidus ja -soov kui priske rahakott. Küsimus on linnaarengu prioriteetideski. Meid kutsuti ettevõtjate igareedesele ärihommikusöögile, kõnelejaks Lundi ülikooli emeriitprofessor, ja kell 7 oli kohal 220 osalejat - markantne näide pidevast uue teadmise ja omavahelise suhtlemise otsimisest.

Ettevõtjate asutatud mittetulundusühingu üritused on populaarsed linnavalitsuse esindajate seas, kes nii hoiavad suhteid ärimaailmaga. Pärast loengut jõuti veel tunnustada gümnasiste, kes olid hakkama saanud õpilasfirmade abil huvipakkuvate toodete või teenuste pakkumisega. Kell 9 olid kõik oma tööpostil.

Meie tegime sel ajal visiidist kokkuvõtteid Helsingborgi linnapea juures, kelle sõnum oli üks: ülikooli areng ning ettevõtlikkuse elavdamine üliõpilaste seas on 15 aastat olnud sealse linnavolikogu prioriteet ja poliitiline konsensus, mille üle ei vaielda.

Maakonna arengustrateegia koostamist nõustav Rivo Noorkõiv soovitab 18. aprilli Pärnu Postimehes ilmunud intervjuus seada sihiks süsteem, mida nägime Helsingborgis valmis kujul toimivana.

Headest eeskujudest peaks olema parem õppida kui kõike ise proovida.