/nginx/o/2012/05/04/1086164t1hc22a.jpg)
Aastavahetuse paiku helistas mulle mu hea sõber Lätist. Alguses olin selle kõne üle veidi hämmeldunudki, sest olime ju jõulude ajal usinasti suhelnud. Helistaja hakkas elavalt ja emotsionaalselt kirjeldama televiisorist nähtud saadet “Lätimaa uhkus”.
Jõudsin piiksatada, et tean, millest jutt, sest meil on samuti selline saateformaat ja seal on lausa omamaja inimenegi “Eestimaa uhkuseks” nimetatud, aga kaaskõneleja jätkas innukalt läti saate kirjeldamist.
Nimelt tunnustati aasta teo auhinnaga Lätis sel aastal teiste hulgas Eesti rallipaari Vallo Nuuteri ja Alari Kupri kindlast uppumissurmast päästnud üheksat vaprat läti meest: Aigars Kozulsit, Ingus Kimelisit, Andris Drozdsi, Sandis Raubiškist, Valdis Medinieksi, Janis Pucet, Roberts Malkalnsit, Gints Lapsat ja Rinalds Rodet.
Meie ajalehed kirjeldasid suvel juhtunut järgmiselt: Nuuteri ja Kupri BMW kaotas ühel kiiruskatsel juhitavuse, mille tulemusel maanduti autokatuse peale tiiki. Meeste õnnetuseks kiilusid uksed kinni ja omal jõul ei oleks nad masinast välja saanud. Appi tõtanud lätlased hüppasid rinnuli mudasesse vette ja pöörasid nelja minutiga auto ratastele, et eestlased õhku saaksid. Päästjatel oli tükk tegemist, et rallisõitjad autost välja saada, kaldale tirida ja elule aidata.
Helistaja tahtis minuga jagada saate vaatamise käigus tekkinud emotsioone ja rõhutada tõika, kuivõrd eestlaste tänusõnad läti rahvast puudutasid ja neile korda läksid. Eriti tähelepanuväärseks pidasid nad meie rallisõitjate kingitust, mis kujutas fotot nende uuest autost, millele kirjutatakse logona nende päästjate perekonnanimed.
Eestlaste esinemine saates oli olnud äärmiselt sümpaatne, lühisõnaline, konkreetne ja südamest tulev. Igatahes oli see vaatajaid pisarateni liigutanud ja minu tuttav oli sedamaid mõelnud tänutundega kõikidele oma Eestis elavatele sõpradele ja tuttavatele.
Arvan, et meie sportlased nägid üksnes võimalust avaldada tänu oma päästjatele, aga tegid midagi hoopis enamat. Nad olid kui saadikud naaberriigist, kes demonstreerisid eestlaste oskust olla tänulik. Pole alati vajagi integratsioonipoliitikat või suuri riikidevahelisi koostööprogramme. Iga kodaniku hea sõna ja südamlik tähelepanu on igasuguse suheteloomise, sealhulgas poliitika alustala. Olen veendunud, et meie rallisõitjad suutsid tehtuga kummutada eestlaste veidi morni ja enesesse sulgunud inimese kuvandit. Aitäh neile selle eest!