Erivajadustega inimesi oodatakse teabepäevadele

MTÜ Pesapuu eestvedaja Evelyn Eichhorst. Foto: PP

Mittetulundusühing Pesapuu korraldab veebruaris osalise töövõimetuse, puude või erivajadusega inimestele tasuta infopäevad, mille eesmärk on jagada teavet neile mõeldud toetuste, teenuste, õiguste ja võimaluste kohta. Koolitus toimub nii eesti kui vene keeles.

Viiepäevane koolitus “Töövõimetus ja puue. Mis on minu õigused ja võimalused?” algab 8. veebruaril, siis tutvustab Pärnu linnavalitsuse esindaja, milliseid teenuseid linn erivajadustega inimestele pakub.

22. veebruaril tuleb juttu puuetega inimestele mõeldud toodetest ja soodustustest. 26. veebruaril annab sotsiaalkindlustusameti esindaja nõu, kuidas täita töövõimetuse taotlemiseks vajalikku dokumentatsiooni, kuidas saada taastusravile jne.

5. märtsil jagavad kogemusi eespool mainitud probleemidega kokku puutunud inimesed, 13. märtsil räägib töötukassa esindaja oma asutuse teenustest ja puude või töövõimetusega inimeste võimalustest töökoht leida.

MTÜ Pesapuu eestvedaja Evelyn Eichhorsti (pildil)sõnutsi oodatakse koolitusele nii neid, kes juba on puude või töövõimetuse vormistanud, kui inimesi, kes alles plaanivad seda teha, ja nende lähedasi.

“Näeme oma tööl pidevalt, et inimestel on sellisest infost puudus,” tõdes Eichhorst. “Mul on olnud klient, kes oli kolm aastat haige, aga kellele kordagi ei räägitud töövõimetuse taotlemise võimalusest. Üldjuhul töötukassas räägitakse töökohtadest, perearst keskendub ravimisele ja sotsiaalkindlustusametisse inimene niisama juhuslikult ei satu, seepärast ei pruugi ta pakutavatest võimalustest midagi teada ega oskagi nende kohta midagi küsida.”

Pesapuu keskuse perenaise Marge Rooslehe jutu järgi ei pruugi osaline töövõimetus tähendada seda, et inimene ei suuda töötada. “Ma olen ise teinud rasket füüsilist tööd, kuigi mul on 80protsendiline töövõimetus, ja sain kenasti hakkama,” rääkis Roosleht oma kogemustest. “Paljud 40–50protsendilise töövõimetusega inimesed käivad tööl edukalt edasi, lihtsalt mõnel juhul on vaja töökohas teatud kohandamisi või ümberkorraldusi teha.”

“Vanast ajast on jäänud müüt, et töövõimetusest ei tohi rääkida, muidu ei võeta üldse tööle,” teadis Eichhorst rääkida. “Praegu on ajad muutunud, näiteks tööandja ei pea maksma miinimumsotsiaalmaksu, kui töötaja on vähemalt 40protsenti töövõimetu. Samuti julgustan inimesi töötukassast nõu küsima ümber- ja täiendõppekoolituste kohta.”

Koolitust rahastab hasartmängumaksu nõukogu ja see on osalejatele tasuta.