Jääfestival annab pärnakatele tegevust

Mongooliast pärit Tsagaan Munkherdene on üks põnevamaid skulptoreid, keda tänavuse jääfestivali ajal toimuval jääsümpoosionil näha saab. Foto: Erakogu

Kahe nädala pärast algava Pärnu talvise tähtsündmuse, jääfestivali ajaks sadamakaile kerkivas talvelinnas on kõigil võimalik oma oskusi näidata: korraldajad ootavad nii võistkondi lumelinna ehitama kui koduvaaritajaid oma hoidiseid ja retsepte demonstreerima.

Jääfestivali peakorraldaja Piret Hallik-Sassi kinnitusel on kesklinna sadamakail valmis miinimumkogus lund talvepargi ehitamiseks. “Meelsasti hoiaks lumekahureid veel paar päeva töös, kahjuks pööras ilm sulale ja see ei ole praegu võimalik,” ütles Hallik-Sass. “Aga jälgime kogu aeg ilmaprognoosi ja vajadusel jõuame enne festivali veel lund toota. Oleme juba alustanud täismõõtmetes liuvälja valmistamist.”

Oodata on põnevaid skulptoreid

Jääfestivali juhatab 15. veebruaril traditsiooniliselt sisse jääskulptuurisümpoosion “Icicle”, kuhu korraldajad ootavad tänavu kümmekonda skulptorit.

“Kõige omanäolisem skulptor tuleb tänavu Mongooliast,” kinnitas Hallik-Sass. “Põhjamaade Soome, Rootsi, Eesti ja mujalt pärit skulptorite stiilid on väga erinevad. Kui meil siin tehakse rohkem abstraktseid, arhitektuurseid skulptuure, siis Mongoolias ja Hiinas pannakse väga suurt rõhku tehnilisele poolele ja kõikvõimalikele nikerdustele. Rahvas saab skulptorite tööd jälgida 16. veebruari õhtul festivali avamisel ja kindlasti on see väga huvitav.”

Jääskulptuurid valmivad Lapimaalt toodavatest jääplokkidest.

“Plokke tuleb tõenäoliselt mõni rohkem, kui meil on sümpoosionil osalejaid, seega pakume tänavu Pärnu ettevõtetele või eraisikutele ainukordset võimalust hankida oma maja ette ainulaadne jääskulptuur,” avas korraldaja. “Huvi korral tuleks lihtsalt korraldustiimiga ühendust võtta.”

Sadamakaile kerkiva lumelinna rajamisel saavad aga kaasa lüüa kõik huvilised. Hallik-Sassi teatel on neil kavas rajada kuni 30 lumeskulptuuri. Neist 15 on broneeritud valdade esindustele, kuid ülejäänud kohtadele võivad kandideerida kõik soovijad. Eilse seisuga vabu kohti veel oli.

Lumelinna ehituses kaasalööja peaks samuti saatma jääfestivali korraldajaile oma sooviavalduse ja esialgse eskiisi, mida soovitakse ehitada. Siis oskavad korraldajad reserveerida ehitajale sobiva kõrgusega kunstlumehunniku.

Lumeskulptuur peab sobituma teemasse “Tervitus kuurordile”.

“Oleme võtnud tänavu eesmärgiks, et talvelinnakus leiduks hästi palju tegevust,” kinnitas Hallik-Sass. “Tuleb tuubirada, on spaad, jäärestoran ja palju muudki. Eesti hobusekasvatajad tulevad oma hobustega välja ja lumelinnas saab ringsõitu, nagu viibikski kuurordis.”

Teine suurem ettevõtmine, millele korraldajad ohtralt osalejad ootavad, on kodutoidufestival “Kooki ja moosi”.

Festivali eesmärgiks on populariseerida kodus hoidiste ja küpsetiste valmistamist ning jagada kogemusi nii võistlejatega omavahel kui festivalil osalejatega.

Nii võivad kõik soovijad tuua jääfestivalile näha oma soolased ja magusad hoidised, samuti nii soolastest kui magusatest hoidistest valmistatud küpsetised.

Osaleja peab omavalmistatut serveerima nii kuueliikmelisele žüriile kui ka 50 degusteerijale, kes valitakse publiku seast.

Piret Hallik-Sassi sõnade kohaselt õpetasid kaks esimest jääfestivali korraldajaile, et festivaliala nõuab pidevat järelevalvet.

Turvalisusele pannakse rõhku

“Seepärast ongi tänavu festivaliala piiratud aiaga ja sinna pääseb piletiga, et vajame meeskonda, kes hoiaks ala korras,” selgitas Hallik-Sass. “Üks pool on muidugi vandaalitsemine, kuid teisest küljest vajab lumelinn kestmiseks pidevat hooldamist. Näiteks liumägedele võivad tekkida pidevast kasutamisest süvendid ja on vaja, et keegi neid siis hooldaks. Pääse ongi vajalik, et tagada järelevalve talvelinna üle.”

Hallik-Sassi kinnitusel oskavad korraldajad olla tänavu paremini valmis ilma vingerpussidekski. “Kui läheb suveks, siis on selge, et lumi sulab ära, õnneks päris suve ilmaprognoos siiski ei ennusta,” tõdes korraldaja. “Kui aga peaks tõesti külmaks minema, on meil festivalialal kohti, kuhu inimesed saavad sooja minna. Avatud on nii saunadega talvespaa, jäärestoran kui lõketega piknikualagi.”

Jääfestival toimub 16.–24. veebruarini ja selle eelarveks on 152 540 eurot.

Tänavu valisid jääfestivali korraldajad talvise suursündmuse uueks keskuseks Vallikääru asemel kesklinna sadamakai, kuhu kerkivad talvepark ja jäälinn. Selle kavand kujundati välja koostöös Pärnu arhitektide Tanel Tuhali, Reet Olevi ja teistega. Lumekahuritega toodetakse festivali tarbeks ligi 10 000 kuupmeetrit kunstlund.

Eelmisel talvel käis Pärnu jääfestivalil hinnanguliselt 20 000 inimest, selleks aastaks prognoosivad korraldajad külastajaid samas suurusjärgus.

Mullu pälvis jääfestival Lääne-Eesti aasta turismiteo tiitli.