Eelmise aasta 26. novembril andsin ma kodanikupäeva puhul Keskerakonna Pärnu piirkonna juhatuse nimel Pärnu linnapeale Toomas Kivimägile üle pöördumise, milles palusime välja töötada tegevuskava lastele ja noortele energiajookide reklaami ja müügi vähendamise ning laste ja noorukite terviseteadlikkuse tõstmise kohta.
Mis on energiajook?
Energiajook on suhteliselt uus toode nii Eesti kui kogu Euroopa Liidu turul. Tervise arengu instituudi definitsiooni kohaselt nimetatakse energiajookideks jooke, mis sisaldavad süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid ja peale selle muid toimeaineid.
Energiajoogid erinevad teistest jookidest kofeiini, tauriini, glükoronolaktooni ja taimsete ekstraktide oluliselt suurema sisalduse poolest.
Energiajookide peamiseks tarbijagrupiks on Eestis saamas noored ja lapsed, kelle jaoks on energiajook muutunud niisama tavaliseks joogiks kui limonaad. Paljud noored tarbivad energiajooke enne spordiüritusi või nende ajal ja tööd tehes või õppides, uskudes, et energiajoogid annavad lisaenergiat.
Energiajookide mõju tarbijatele ei ole praeguseks teaduslikust aspektist väga palju uuritud, kuid siiski näitavad tehtud uuringud vaid toote tarbimise negatiivset mõju.
Energiajookide mõju lastele ja noortele on mitmed eksperdid pidanud ohtlikuks, sest laste närvisüsteem ei ole veel küllaldaselt arenenud.
Olenevalt toimeainete hulgast ja koostisest võib jookide mõju erineda. Toimeainete suur kogus joogis võib põhjustada unetust, peavalusid, südamepekslemist, närvilisust ja krampe.
Energiajookides sisalduv kofeiin on stimulant ehk aine, mis stimuleerib südant ja kesknärvisüsteemi ja tõstab vererõhku.
Enamik tarbitavatest energiajookidest sisaldab kofeiini 240–320 milligrammi liitri joogi kohta. Energiajoogi suures koguses tarbimine suurendab oluliselt päevas tarbitava kofeiini hulka, mis omakorda võib kaasa tuua käitumisprobleeme, üleärrituvust, närvilisust, rahutust ja unehäireid.
Mõned uuringud näitavad suurenenud südame- ja veresoonkonnahaiguste riski, eriti kui kofeiini sisaldavaid jooke tarbitakse kohe pärast intensiivset treeningut. Kofeiin võib küll parandada tähelepanuvõimet, kuid tõstab vererõhku.
Teine levinud toimeaine tauriin on aminohape ehk looduslik aine, mida organism ise toodab. Tauriini leidub meie igapäevases toidus, kusjuures päevas tarbib inimene tavaliselt 40–400 milligrammi tauriini.
Energiajookide tauriinisisaldus võib aga olla koguni 2000–4000 milligrammi liitri kohta. Seega on neist saadav tauriini kogus kuni viis korda suurem, võrreldes tavatoidust saadava kogusega.
Suurtes kogustes tauriini tarbimist seostatakse kõrvalekalletega käitumises, mis väljendub suurenenud aktiivsuses ja liikumismotoorika häiretes.
Samuti võib kofeiini ja tauriini koosmõjul tekkida lühiajaline diureetiline reaktsioon, mis põhjustab organismis vee- ja naatriumikadu. Pikaajaline tauriini kasutamine võib põhjustada hüpoglükeemiat.
Glükoronolaktoon tekib glükoosist ja teda toodab inimese organism. Selle sisaldus energiajookides on kuni 500 korda suurem võrreldes sellega, mida saadakse igapäevase toiduga.
Mida teeb linnavalitsus?
Mitmed Eesti lastearstid on seisukohal, et energiajookide müüki tuleks piirata, eelkõige laste spordiüritustel, koolide puhvetites, ja kui mitte täiesti keelata, siis tõsta energiajoogid poelettidel õlle, mitte limonaadi kõrvale.
Valitsus on seisukohal, et piirangut ei ole otstarbekas kehtestada riiklikul tasemel, samal ajal aga juhib tähelepanu kohaliku omavalitsuse võimalustele.
Sellest tulenevalt pöördusimegi Pärnu linnapea poole, et üheskoos välja töötada tegevuskava lastele ja noortele energiajookide reklaami ja müügi vähendamise ning laste ja noorukite terviseteadlikkuse tõstmise kohta.
Möödunud on kaks kuud, kuid jätkuvalt ootame linnalt initsiatiivi probleemiga tegelda. Olen suhelnud nii noorte kui lapsevanematega, kes pikisilmi ootavad lahendust, sest Pärnu noorte tervis on meie ühine asi.
/nginx/o/2017/08/30/7044785t1h4d1b.jpg)