Stressi tuntakse kui „võitle või põgene” reaktsiooni kehalist väljendust. Kui on „võideldud” või „põgenetud” ja oht on möödas, on mõistlik taastada tavaolukord.
Jooga tasandab stressi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Stressi kahjulik mõju ilmneb eriti lihasvaludes. Stressiolukorras teatud lihased pingestuvad ja pärast lõdvenevad automaatselt. Pideva stressi korral lihas enam pärast stressi ei lõdvestu ja siis kaasnevad lihaspingetega juba lihasvalud.
Üks võimalus, kuidas säilitada hea enesetunne, energia ja tervem keha, on jooga. Joogaharjutuste tegemine ei ole tavaliselt suurt pingutust nõudev tegevus. Küll aga on vaja selleks varuda aega. Erinevalt paljudest kaelamurdvatest joogidest kinnitan, et hea painduvus ei ole eelduseks jooga trennide alustamiseks. Igaüks saab alustada sealt, kus ta just parasjagu on.
Joogaharjutuste regulaarne sooritamine parandab oluliselt füüsilise keha energiaringlust, millega enamasti kaasneb heaolutunne. Energiaringluse häired mõnes keha piirkonnas on tavaliselt põhjustatud kehalistest tasakaalutustest – tavameditsiinis nimetatakse neid haigusteks. Harjutuste mitmesugused kombinatsioonid on mõeldud kehaliste lihaspingete vabastamiseks ja tasakaalutuse vähendamiseks.
Stressiga kaasnevat mentaalset väsimust on lihtne harjutustega muuta erksuseks. Pidev väsimus on immuunsüsteemi üks olulisi nõrgestajaid. Seetõttu on need, kes teevad regulaarselt joogaharjutusi, tavaliselt tervemad kui neid ümbritsevad inimesed.
Harjutuste tegemise ja lõdvestumise ajal õpib inimene taastama olulist omadust – tegelda ühe asjaga korraga. Pealtnäha ebaoluline oskus võimaldab inimesel viia üks valitud töö, tegevus või mõte lõpuni parimal moel, vaatamata välistele segavatele asjaoludele. Sellise omadusega inimesed on hinnatud töötajad, sest nad on efektiivsemad. Kokkuhoid ajas ja parem tööde sooritamine vähendab jällegi oluliselt stressi põhjuste hulka.
Joogatundides õpib inimene isetult vaatlema eri liikumisi, nii oma pingeid kui keha lõdvenemist. Hiljem laiendatakse vaatlemisoskust välistele objektidele ja tegevustele. Vaatlejaoskuse pidev praktiseerimine võimaldab mitte kaasa minna ümbritseva pingelise õhkkonnaga ehk mitte ärrituda. Sellised inimesed on eriti hinnatud stressirohketes ametites.
Joogatundides õpib inimene uurima oma keha, märkama pingeid ja neist lahti laskma. Sellise tegevuse kaudu muutub inimene üha tundlikumaks. Ta avastab, et teatud tegevused ja emotsioonid tekitavad teatud lihaspingeid, teistsugused tegevused jälle teistsuguseid pingeid. Tänu märkamisele ja pingete vabastamise oskusele omandab inimene loomuliku lõdvestatuse ehk pingevaba seisundi.
Kui inimene on toonud jooga oma igapäevaellu, siis vitaalsuse suurenemine, stressi vähenemine ja tervise tugevnemine on esimesed, kuid see-eest meeldivad jooga viljad.