Oktoobris 2007 valdas Pärnu soojatootmise firma Fortum Termest ASi juhti Hillar Nuuti ja juhatuse liiget Riho Silda suur pettumus. Kohus tunnistas soojussõlmede omanikuks kortermajade korteriomanikud.
Kallist soojusest ja valitutest
Soojatootja oli Pärnu linnavalitsuse abiga omastanud kortermajades asuvad soojussõlmed ja kasseeris 3,5 aasta jooksul nende kasutamise eest veel renditasu.
Lühikese mäluga linnasaksad
Praegu säravad Soome firma Fortum Eesti ASi juhtide näod nagu lõunamaa päike. See sära ei tule katelde kuumusest. Sära põhjuseks on 29protsendine soojuse hinna tõus. Just niipalju lubas konkurentsiamet hinda tõsta. Tahes või tahtmata jätab sellise suure hinnatõusu kinnitamine mulje, et selle saavutamiseks on kasutatud väga mõjuvõimsaid vahendeid. See on röövimine päise päeva ajal.
Kes kaitseb soojatarbijaid monopoli eest? Arvan, et esimeses järjekorras Pärnu linna juhid, linnavalitsus ja -volikogu. 14. novembri 2012 Pärnu Postimeest lugedes selgub, et rahva valitud juhid ei saavat midagi teha. Nad kardavad.
Ühe sõnaga: neil ükskõik, kuidas pärnakad oma väikese palga või pensioniga toime tulevad. Peale toasooja maksavad elanikud linna eelarve kaudu kinni lasteaedade, koolide, hooldekodude ja teiste linnaasutuste küttekulud.
Mind paneb mõtlema, kas linna raha osatakse kokkuhoidlikult jagada või mängitakse soojuse hinnatõusu juures lolli. Kas 29- protsendine hinnatõus iseenesest juba ei anna linnavalitsusele alust arvata, et sellise tõusu kinnitamine on ebaõiglane?
Linnasaksad on unustanud oma kohustused pärnakate ees. Mälu värskendamiseks toon Toomas Kivimägi valimislubaduse nr 6: ”Toome linnavalitsuse lauale korteriühistute probleemid.“
Nii et, kui te pole suutelised 29protsendist soojahinna tõusu vähendama üheksale protsendile, sügisel teil linnavalitsusse enam asja ei ole.
Saamatu korteriühistute liit
Eesti korteriühistute liit (EKÜL) peab oma liikmeid kaitsma. Pärnu büroo uus juht Kalli Mägar on teotahteline inimene. Ta teeks kõik pärnakate heaolu nimel. Tema tehtud on esimene järelepärimine konkurentsiametile seoses soojuse 29protsendise hinnatõusuga. Vastuseks teatati, et kõik on õigesti arvestatud. EKÜLi juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi aga teatas, et nemad ei saa midagi teha.
No mida neilt lootagi, kui liidu esimees on kohtulikult karistatud endine Rakvere linnapea Andres Jaadla oravate pesast.
2005. aastal jätsid Jaadla ja Co Pärnu ühistud oma muredega üksi. 2007. aastal esitasid KÜ Oja 59 vastu valesüüdistuse ja lõpetasid soojafirmaga kohut käinud ühistu kohtukulude eest tasumise. 2008. aastal ei aidanud EKÜL ühistutel soojatootjalt rendiraha tagasi saada. Liidu liikmed on justkui tüliks selle juhtkonnale. Loobuda aga ei saa, sest liikmemaksust elatakse ilusti ära.
Sel aastal peaksid toimuma EKÜLi juhatuse valimised. Mina olen kindel, et vanad juhid valitakse tagasi. Kurb.
Aeg aktsiooniks
KÜ Mai 8 juhatuse esimees Jaak Vapper on esitanud konkurentsiametile teabenõude kehtestatud soojahinna kalkulatsioonide kohta, kuid 1,5 kuu jooksul ei ole talle vastatud. See, et ühistud ja nende juhid ei ole siiani vaidlustanud 29protsendist soojahinna tõusu, ei ole hea. Soojatootja irvitab pärnakate üle.
Ükski erakond ja riigikogulane ei ole aidanud Pärnu korteriühistuid nende probleemide lahendamisel. Seda ei tehtud 2004–2005, 2007–2008 ega nüüdki.
Isamaa ja Res Publica Liidu valimislubadus ”Kodukulud alla“ on läbi kukkunud. Maamaksu kaotamine on hea, aga see ei korva teiste hindade metsikut tõusu. See on selge.
Optimistina arvan, et kõik pole veel kadunud. Kõik oleneb pärnakatest endist. Eelkõige aga suurematest soojatarbijatest, korteriomanikest ja -ühistutest.
Teen ettepaneku: kõigil Pärnu korteriühistute juhtidel tuleb kümne päeva jooksul korjata kõigilt majas elavatelt täiskasvanud isikutelt allkiri selle kohta, et nad ei ole nõus konkurentsiameti poolt Fortum Eesti ASile kinnitatud soojuse hinna 29protsendise tõusuga ja nõuavad hinnatõusu langetamist üheksale protsendile.
Ilmselt vajame siin erapooletut abi ja nii võiks kõik kogutud allkirjad saata Pärnu Postimehe toimetusse märgusõnaga ”Soojus“.
Tarbijate õiguste eest seismisel on ajakirjanduse tähelepanu ja kaasabi hädavajalik, et kogutud allkirjad saaksid edastatud asjasse puutuvatele instantsidele.