2. veebruaril toimus Pärnu keskraamatukogus seminar teemal miks e-valimine ei ole turvaline.
E-valimine kui garantiita süsteem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seminari viis läbi Suurbritannia digiõiguse ekspert Jason Kitcat. Ekspert tõi näiteid e-valimiste kontrollimatusest ja asetas e-valimise turvalisuse kahtluse alla ja see omakorda riivab isikute õigluskindlust.
Seminaril esitati mitmeid näiteid kuidas on võimalik valimistulemusi võltsida või kogu süsteem sedavõrd ära rikkuda, et e-valimist ei ole võimalik läbi viia. Igasse interneti serverisse on võimalik sisse murda ja seal teha häkkerile vajalikke muudatusi. Nagu on pangad haavatavad, on ka seda e-valimis mehhanism.
Samuti on võimalik inimeste valimiseelistustega manipuleerida ja seda ei ole võimalik kontrollida, sest enamus inimesi e-hääletab kodus, kus aga võib kõrval istuda mõni omakasupüüdlik, kes veenab inimest kedagi teist valima. Tõsi, kuidas kontrollida süsteemi, mis on inimmõistuse poolt välja mõeldud, kuid selle kontrollimiseks ei ole välja töötatud mehhanismi.
Näide: Jüri leiutab ainuisikuliselt mängu ja juhib seda ning mängijal tuleb sellega ainult nõustuda ja ei saa sinna sekkuda, kui tulemused ei ole sellised, mis mängija tegelikult pidi saavutama. Mängijal ei ole võimalik tõestada midagi, sest tema ei tea kuidas on mäng loodud ja mis põhimõtetel, aga keegi teab....ja kasutab seda teadmist omakasupüüdlikult ära nii, et mängu omanik seda ei märkagi.
Eelpool toodud näidetest võibki aru saada, miks Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa jpt. riigid on lõpetanud e-valimised. Suurosa riike ei ole e-valimisi isegi kunagi käivitanud ja ei kavatse seda kasutusele võtta.
Kuna e-valimine on sedavõrd ebakindel üritus, siis võib eeldada, et e- valimised ei tulene ka Eesti Vabariigi Põhiseadusest. Ei saa ju mingi asi olla Põhiseadusega kooskõlas, kui tekitab isikutes ebakindlust ja riivab sellega nende õiglustunnet.
Põhiseadus § 156 sättest tulenevalt peavad näiteks kohalike omavalitsuste valimised olema üldised, ühetaolised ja otsesed. Seega, kuidas saab olla hetkel valimine ühetaoline, kui samaaegselt paberkandjal hääletamisega kehtib ka e-valimine- kuidas see on ühetaoline jääb küsimus õhku. E- valimine ei ole kuidagi seotud otsesusega. Otsesed valimised tähendavad seda, et valimistulemused peavad selguma otse rahva poolt antud hääletuse tulemusena.
Seda, aga e-valimine ei garanteeri, sest valijal on palju suurem oht sattuda mõjutajate küüsi ja tulemus ei olegi valija otsene tahe.
Seega kui valitsuse valimine võib toimuda pettuse teel, siis kodanikul kaob ka õiglustunne, sest valitud tegutsevad võltsitud tulemuste najal ja võib arvata, et ka omakasupüüdlikult.
Olen arvamusel, et e-valimised tuleks ära kaotada, mida on teinud paljud euroopa riigid, sest nad leiavad, et e-valimine ei ole turvaline. Kui e-valimist ära ei kaotata, kutsun üles inimesi valima paberkandjal ja valimisjaoskondades.