Paisu lõhub seda mitte hooldades loodus ise, ainult sellega kaasneb liikuma pääseva muda põhjustatud kahjustus.
Lugeja kiri: Avalik vastus Veljo Kalepile
/nginx/o/2016/12/21/6195123t1hca01.jpg)
29. aprill 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On kaks võimalust: 1) ehitada hästitoimiv kalatrepp; tagada paisu korralik hooldus-, jooksev ja kapitaalremont; mõelda, kas toota mõõdukalt elektrienergiat või mitte; tagada vähemalt 50 protsendi ulatuses kalade ülesjõudmine; 2) loobuda edasistest paratamatutest kulutustest, võtta pais maha ja tagada kalade kümneprotsendine kuderänne.
Mõlemal juhul on vajalik settemuda eemaldamine.
Sinu tähelepanekud ja soovitused on nagu hea haldja habemepaitamised, nad ei lahenda probleemi ennast.
Niiluse muda on tõesti egiptlastele õnnistus, meile aga õnnetus. Jõgi, vesi ja kõik muu jõesängis kuulub riigile, kaasa arvatud hooldus. Ministeeriumi asekantsler Harry Liiv nimetas telefonikõnes paljudest probleemidest üht - muda sobimatust põldudele, seega on raskusi ladestuskoha leidmisega.
Ühistegevus on tõesti väga hea asi. Praegune seis ei soosi selle rakendamist puhtmoraalses mõttes. Pakkusime kalakaitsele kollektiivset patrullteenistust kudeperioodideks. Sa imestad, meid isegi ei tänatud, vaid anti järgmine vastus: ”Meile helistatakse paisu lähialalt iga kahe tunni tagant, me ei jõua neile reageerida. Teie lisaksite omalt poolt väljakutseid juurde. Välivoodit on sinna tarvis!”
Daugaval ei saadud kudekalade tõstekorvigi tööle, meie ei lahenda probleemi piimanõudega auto pagasiruumis. Märgistatud kalad on andnud vajalikku infot, neid on tabatud Liivi lahe äärealadelt. Selliseid ja teisigi uuringuid on paisu kohta tehtud rohkem kui küll.
Meie algatusgrupi ümarlaud on oma arust asjal sarvist võtnud ega lase lahti enne, kui kudekaladel on pääs paisust üles.
Meie ei mõista paisu säilitamise otstarvet. Elektrienergia tootmine on omanikule vähe tulu toov. Jõe keskmine lang on pool meetrit kilomeetri kohta, see on nadi. Generaatorite paigaldamisega tekkivate ökoloogiliste mõjude kaitseks on keskkonnaspetsialistid Eesti looduse keskusest (Jaak ja Meelis Tambets) koostanud riigikogu keskkonnakomisjonile eelnõuprojekti, mis karmistab oluliselt nõudeid, võimaldab sanktsioonide rakendamist.
Elektrienergia tootmisest loobudes jääb paisu ülesandeks vee juhtimine kalatrepile või rampkärestikule. Seega, pais teenindab kalatreppi, mis laseb üles 50 protsenti kudekaladest. Nonsenss!
Suured kulutused paisu säilitamiseks jäävad omaniku õlgadele. See on ebaloogiline.
Sireliõites Pärnu ootab sind rahvakoosolekule. Saadan kutse.