Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
/nginx/o/2008/12/02/99996t1h05db.jpg)
Loen koos Postimehega toimetusse tulevat Tartu Postimeest ja tunnen kadedust. Mis Vahur Kalmrel viga teha sõna otseses mõttes kohalikku arvamuskülge, kui kogu Tartu mõttepotentsiaal on taga. Eeskätt pean siinkohal silmas Tartu Postimehes käivat diskussiooni Emajõelinna oleviku ja tuleviku üle.
Pärnus on justkui mõne kõrgkooli filiaal, aga avalik mõttelaiskus on masendav. Meilt ei ole (veel) ära jooksnud kõik edukad ettevõtjad, kus on nende arvamus?
Igat masti parteiseltsimehed ärkavad kodulinna teemal enne valimisi ja neid ei ole põhjust tõsiselt võtta. Masendav!
Pärnus vohavat mõttelaiskust ja - veel hirmsam - mõttepuudust märkasin eriti siis, kui üks alevi mõõtu linn ähvardas Pärnult võtta suvepealinna tiitli. Ainus, kes reageeris ja murega kirjutas, oli Pärnu linnapea aastail 1999-2000, praegune If Kindlustus Eesti juhatuse esimees Andres Sooniste. Kas kõigil ülejäänuil on tõesti ükskõik?