Eesti Tervise fondi juht ja perearst Eero Merilind rääkis, et välja ravimata viirushaigused võivad põhjustada tüsistusi.
Ravimata viirushaigus toob karmid tüsistused
“Terve tugev organism saab viirustest ise võitu, enesetunne läheb paremaks, lihasvalu ja palavik kaovad. Kui neljandaks päevaks enesetunne ei parane, võivad tüsistustena tekkida keskkõrvapõletik, põskkoopapõletik, bronhiit ja kopsupõletik,” selgitas Merilind.
Perearsti sõnade järgi saavad inimesed üldiselt aru, et tegemist on viirusega, oskavad ise võtta õigeid ravimeid ja on mõne päeva kodus. Kuid viirushaigus võib jääda siiski täielikult välja ravimata. Paari nädala pärast tunnevad nad, et tekib suur nõrkus ja higistamine – siis on tekkinud kopsupõletik.
Ülemiste hingamisteede viirushaigusi võib esineda kõikidel aastaaegadel, aga tavaliselt on jaanuaris, veebruaris ja märtsis kõige rohkem viirusi. “Kõige levinum on praegu olnud gripiviirus, on veel RS-viirust ja paragripiviirust,” rääkis Merilind.
Hingamisteede nakkushaigusi põhjustab üle kahesaja viiruse, mis tungivad organismi peamiselt ülemiste hingamisteede kaudu. Kõik gripilaadsed viirused algavad palavikuga. Palavik püsib kolm-neli päeva. Sellel ajal peab inimene tegelema palaviku langetamisega, tarbima rohkelt vedelikku ja kui neljandaks-viiendaks päevaks pole palavik langenud, peaks pereõe või -arstiga ühendust võtma.
Arsti jutu järgi antibiootikumid viiruste vastu ei mõju ja perearstid ravivad viirushaigusi ikka sümptomaatiliselt. “Vedelik aitab viirust organismist kiiremini välja saada. Paratsetamool, ibuprofeen või aspiriin vähendavad lihasvalu ja palavikku,” lausus ta.
Kõige raskem on gripp. “Gripi puhul võib palavik püsida pikalt ja enesetunne on väga halb. Kergemaks võib minna alles kuuendal või seitsmendal päeval, aga kui siiski enesetunne ei ole hea ja jätkuvalt on nõrkus, väsimus, peavalu, köha, nohu, soovitan arstiga konsulteerida,” soovitas Merilind.