/nginx/o/2012/02/27/985672t1h5975.jpg)
/nginx/o/2013/02/08/1560292t1h58d8.jpg)
Pärnu loodus- ja tehnikamajas valmis uuendatud ja nüüdisajastatud putukakollektsioon, mis on õpetajatele ja huvilistele võrdlusmaterjalina abiks entomoloogiliste objektide tutvustamisel, määramisel ja uurimisel.
Loodus- ja tehnikamaja uuendas putukakogu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Projekti “Putukate kollektsiooni kaasajastamine” rahastas keskkonnainvesteeringute keskus, selle toetusel osteti püügi- ja prepareerimisvahendid, telliti kogu säilitamiseks spetsiaalsed entomoloogilised kabinetid ehk kapid Tšehhist. Samuti korraldati ekspertide abiga õppelaager, määrati putukaid ja koostati uus kollektsioon.
Entomoloogilises süstematiseeritud õppekogus on esindatud enamik Eesti tuntumaid putukaseltse, olulisema osa moodustavad liblikalised, mardikalised, kahetiivalised, kiletiivalised ja kiililised.
Lastele meeldivad mardikad
“Kiile oli meie vanas kogus väga vähe, nüüd on siin kõik tähtsamad liigid olemas. Korrektne, ilus ja terve materjal,” rääkis loodusmaja õpetaja Milvi Talts kabinetiks nimetatud madalast kapist klaasiga kaetud sahtlit välja tõmmates. Sahtlis on nõelte otsa üles rivistatud nii suured ja atraktiivsed tondihobud, vesineitsikud kui ka nende väiksemad sugulased, kõik korralike etikettidega varustatud.
Väiksemates karpides saab imetleda loodusmaja kunagiste kasvandike Sergei Põlme ja Tõnis Tasase püügireisidelt toodud ja huvikoolile kingitud eksootilisi liblikaid-putukaid.
Seni õppisid lapsed putukaid tundma kogust, mille paljud mutukad olid pärit loodusmaja algusest ehk aastakümneid vanad. Paraku teeb aeg oma töö ja paljud vana kogu mutukad on pleekinud ja laste uudishimulikest sõrmedest kahjustatud. “Vana kogu putukad on õpetajate ja laste endi püütud ja sirutatud, aga tegu on ikkagi väga habraste olevustega, mis prepareerimise käigus kipuvad katki minema, eriti kui laps alles selle tööga kätt harjutab,” kommenteeris Talts. “Lastele meeldivad kõige rohkem mardikad, kes on suured, põnevad ja kergemini prepareeritavad, ja liblikad, kelle kogu jaoks sirutamine nõuab rohkem kannatlikkust ja kogemusi.”
Kollektsioon aitab õppida
Uues kogus on 700 asjatundjate prepareeritud ja määratud putukat, kõik uutes korralikes hermeetilistes karpides. Kollektsiooni aitasid koostada Tartu ülikooli zooloogiamuuseumi entomoloog Jaan Luig ja Aare Lindt Eesti loodusmuuseumist. Kollektsioon on koostatud nii, et seda saab pidevalt täiendada uue materjaliga, mida lapsed ja õpetajad õppekäikudelt kaasa toovad.
Taltsi sõnutsi võiks ideaalis kogus olla esindatud Eestis kõige sagedamini esinevad ja tuntumad putukaliigid, kuid sinna on veel pikk tee: Eestis on kokku registreeritud üle 10 000 liigi putukaid, oletatav hulk on aga 24 000 liiki. Ainuüksi liblikaliike arvatakse Eestis elutsevat 2400 ringis, neist suurliblikaid üle 800.
“Nii palju liike meile muidugi ei mahu, oluline on, et levinumad liigid kogus olemas oleksid,” arvas Talts.
Uuendatud ja täiendatud kollektsiooni kasutatakse edaspidi püsiekspositsioonis, mis hakkab paiknema tulevases Pärnumaa keskkonnahariduskeskuses. Kogu saavad praktilistes õppetundides kasutada nii loodusmaja õpetajad kui üldhariduskoolide pedagoogid (loodusmaja õpetaja juhendamisel). Putukaid on võimalik eksponeerida näitustelgi.