/nginx/o/2009/04/30/171006t1h8837.jpg)
Viis aastat on möödunud ajaloolisest päevast 2004. aasta 1. mail, kui kümne uue liikmesriigi taevast valgustas ilutulestik ja 75 miljonit inimest tähistas üheskoos Euroopa Liidu kodanikuks saamist. Sellest suurejoonelisest hetkest on ELi tähtsus nüüdseks 500 miljoni kodaniku elus pidevalt kasvanud.
Tänapäeval ei leia 2004. aasta laienemine enam laialdast vastukaja, järelikult on ELi liikmeks olemine muutunud uutele Euroopa kodanikele igapäevaseks asjaks. Eestile on ELiga ühinemine toonud kaasa suuri muutusi, mis tähendavad varasemast paremaid väljavaateid nii oma riigis kui jagatud euroopalike väärtuste kultuuriruumis, kus kodanikud saavad oma õigusi kasutada. Euroopa Parlament on selles arengus pidevalt osalenud.
Parlament käsitleb kodanike igapäevaelu teemasid. Eelseisvad valimised annavad Eesti kodanikele võimaluse tõstatada oma probleeme Eesti parlamendiliikmete ja kandidaatide vahendusel. Uuel parlamendil tuleb täita oma rolli 21. sajandi põhiprobleemide lahendamisel.
Kõigile poliitikakujundajatele on valmistanud muret see, kuidas üleilmne finants- ja majanduskriis on löögi alla seadnud ELi riigid ja nende majanduse segi paisanud. Majanduskriis mõjutab kogu euroliitu, sundides tarbijaid oste edasi lükkama, ettevõtteid tegevust kokku tõmbama ja töötajaid lahti laskma, riike eksporti vähendama ja turiste reise ära jätma.
Majanduskriis pole kaugeltki ainus keeruline küsimus. Kliimamuutus ja tulevikuks energiaallikate tagamine on äärmiselt mitmekülgsed ja kaugeleulatuvad probleemid, mis väärivad täit tähelepanu. Vaid 27 riigi ühendusena suudame probleeme tõhusalt lahendada ja etendada meile kuuluvat ülemaailmse partneri rolli.
Me teame, et poliitilised piirid ei ohjelda kliimamuutuse mõjusid, näiteks mereveetaseme tõusu. Mandrijää sulamine põhja- ja lõunapoolusel on põhjustatud aastatepikkusest süsinikuheitest muudes piirkondades. Veetaseme tõus omakorda mõjutab rannaalade elanikke, muu hulgas Vahemere ääres. Seetõttu pole ühelgi riigil mõtet ette kujutada, et ta suudab üksinda lahendada kliimamuutuse probleemi.
Sama kehtib majanduskriisi kohta, mille leviku riigist riiki on põhjustanud turgude üleilmne dünaamika. Sel põhjusel vajame üleeuroopalist lahendust. Rõhutan veel kord, et protektsionism vaid süvendab kriisi ja kahjustab Euroopa ühtset turgu, mis ELi loomisest saadik on üks selle nurgakive ja mida hiljutised laienemised on üha konsolideerinud.
Arengumaades valitsev vaesus ja muud olulised probleemid peaksid meid eurooplastena vahetult puudutama, sest meie kujundame homset maailma. Euroopal tuleks arengumaade vajaduste katmisel ja rändeprobleemi lahendamisel esineda ühtsena. Nende miljonite vaeste inimeste kitsikus, kes püüdlevad majandusliku heaolu poole ja kellest paljud on sunnitud sõja ning tagakiusamise tõttu ümber asuma, on samuti üleilmne probleem.
Ebaseaduslik ränne on viinud palju meeleheitel hingi traagilisse surma kõrbes või merel. EL ei saa lasta sellistel inimlikel kannatustel jätkuda, nagu ta ei saa jätta Eesti-suguseid piiririike üksi võitlema niisuguste mõõtmetega probleemiga. Seetõttu algatas Euroopa Parlament Euroopa sisserändepoliitika väljatöötamise.
Eelnevat arvesse võttes omandavad kuu aja pärast toimuvad Euroopa Parlamendi valimised veel suurema tähenduse. Soovime jätkuvalt püüelda ühiste eesmärkide poole ja täita neid otsusekindlalt demokraatlikus liidus, kus Euroopa Parlament esindab 500 miljonit kodanikku. Kui me seda raskel ajal ei suuda, jääb mälestus 2004. aasta laienemisest tähtsuseta mälestuseks.
Seetõttu soovimegi Lissaboni lepingu peatset jõustumist, sest see tugevdaks demokraatiat ja vastutust ELis, tõhustades Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide rolli ning võimaldaks liidus senisest tulemuslikumalt tegutseda.
Ma olen kindel, et Eesti kodanikud, kes mõistavad oma hääle olulisust, tõstavad Euroopa Parlamendi valimistel 7. juunil Eesti osalusprotsendi kõrgemate hulka.