Linnatulede pimestav sära!

Helir-Valdor Seeder. Foto: Peeter Langovits

Üllatusega lugesin, kuidas Ester Tuiksoole ei meeldi, et elu, töökohad ja inimesed võiksid eksisteerida väljaspool Tallinnagi. Kahju, et Tuiksoo on Suur-Tallinna mõtteviisi kandja.

Suur-Tallinna mõtteviisi taga on Keskerakonna poliitika, mille eesmärk on võimu säilitamine Tallinnas, mistõttu ülejäänud Eesti mured neid ei huvita. Selles valguses tuleb näha ka Yana Toomi parastavat suhtumist eesti keele ja rahva väljasuremise kohta. Niimoodi püütakse Tallinna-keskselt mõtlevate ja venekeelsete elanike hääli.

Põllumajandusministri töö

Kummaline on arvamus, et regionaalpoliitika on Eestis pseudoprobleem ja põllumajandusminister ei peaks sellega tegelema. Ester Tuiksoo ministrina ilmselt maaelu ja regionaalpoliitikaga ei tegelnud. Mina arvan vastupidi, põllumajandusminister on valitsuses üks nendest ministritest, kes kindlasti peab maaelu arendama.

Tuiksoo muretseb nende üksikute inimeste pärast, kes peaksid Tallinna asemel hakkama sõitma Rakveresse Eesti Loto kontorisse. Aga nende tuhandete maainimeste pärast, kes iga päev või nädalaks Tallinna tööle sõidavad, ta ei muretse.

Paljud riigiasutuste töötajad elavad väljaspool Tallinna. Soovitan Tuiksool mõnel esmaspäevahommikul Toompeale tormamise asemel suunduda Tallinna linna piirile ja jälgida Pärnu, Haapsalu, Rapla, Tartu ja Rakvere poolt autode, rongide ja bussidega Tallinna tööle saabuvate eestimaalaste horde. Lausa hirmuäratavaks peab Põlvamaalt pärit poliitik seda, kui tallinlane peaks Rakveresse või Viljandisse tööle käima. Kummaline ühesuunaline mõtlemine.

Just paraja suurusega riigiasutuste paigutamisega maakonnalinnadesse vähendame inimeste tööle pendeldamist ja toome töökohad maakondadesse. Nii suurendame töökohtade valikut ja mitmekesistame tööjõuturgu. See võimaldab peredel jääda oma kodukohta ja lastel kohalikku lasteaeda-kooli.

Töökohtade kaudu suureneb tulumaksulaekumine ja paraneb omavalitsuste majanduslik olukord. See elavdab piirkonna ettevõtlust, sest riigiasutus hakkab tarbima kohalike ettevõtjate teenuseid – IT-teenuseid, valvet, toitlustamist, koristamist, renti, mis kõik on odavamad kui Tallinnas.

Mõistlik oleks müüa kallis kinnisvara Tallinnas ja asuda odavamale pinnale maakondades. Asutuste kolimiskulud on tühised, võrreldes püsikulude kokkuhoiuga. Maakondades leidub veel mõtlevaid inimesi, kes väga edukalt riigiasutustes töötamisega hakkama saaksid.

Põllumajandusministeeriumi riigiasutuste keskkontorid asuvad kõik peale veterinaar- ja toiduameti väljaspool Tallinna ja meil jagub nendesse kompetentseid töötajaid.

Riigieelarvest ei ole ühelegi asutusele eraldatud lisaraha seepärast, et ta asub väljaspool Tallinna. Samuti oleme säilitanud asutuste teenindusbürood kõikides maakonnakeskustes.

Tallinna eelis

Tallinnal on olemuslikult suur eelis, võrreldes ülejäänud Eestiga. Tallinn on pealinn, kus asuvad president, valitsus, suured kultuuriasutused (Kumu, Estonia ja draamateater, rahvusraamatukogu, riiklikud keskmuuseumid jt), mida kõiki rahastatakse riigieelarvest, peale selle suured äriettevõtted. Tallinn on suurima elanikkonnaga linn, kus on suurim teenuste ja tööjõu turg, lennujaam, sadam, raudteesõlm. Sellest tulenevalt investeerib ja loob uusi töökohti erasektor.

Riigi ülesanne on luua tingimused majanduse arenguks ka väljaspool Tallinna. Riigiasutuste väljaviimine ja selle kaudu töökohtade hajutamine on üks väheseid regionaalpoliitilisi võimalusi, mida enamik Euroopa riike kasutab. Seda on teinud Eestigi – Tartu ülikooli ja maaülikooli, riigikohtu jt üleriigiliste asutuste asumine Tartus on mõistlik.

Praegune valitsus on justiitsministeeriumi vanglate osakonna viinud Jõhvi ja kavatseme veel mõne asutuse Tallinnast välja viia. Seda poliitikat tuleks aga palju jõulisemalt teha.

Minu ettepanekut riigiasutuste Tallinnast väljaviimise kohta on toetanud teadlased ja eksperdid ning pea pool maakondlike omavalitsuste liitudest on teinud toetavaid avaldusi.

Tallinnas elavate ametnike vastuseis ettepanekule on mõistetav, aga poliitikud ja mõni ajakirjanik, kes jutlustavad, et maakonnalinnades puudub pädevus ja logistilistel põhjustel pole võimalik riigiasutusi Tallinnast välja viia, on meeltesegaduses.

Millegipärast ei avaldanud nad samasugust vastuseisu ideele, et Euroopa Liidu IT-agentuur võiks asuda Euroopa ääremaa väikelinnas Tallinnas, kus puudub otseühendus enamiku Euroopa Liidu teiste riikide pealinnadega ja rongid sõidavad Brüsseli asemel Moskvasse. Ometi sai idee teoks ja küllap leitakse pädevad inimesedki. Ülalpidamine pole siin kallim kui Brüsselis.

Viljandimaa eest

Erinevalt Kagu-Eestist riigikogusse sattunud Ester Tuiksoost olen mina Järva- ja Viljandimaalt valitud saadikuna seisnud riigiasutuste Viljandisse toomise ja säilitamise eest. Kultuuriakadeemia, Ugala, statistikaameti rahvastiku ja sotsiaalstatistika töögrupi, maavalitsuste tsentraliseeritud raamatupidamis- ja personaliteenistuse asumine Viljandis on ennast õigustanud. Tänavu lisandub Maaelu Edendamise Sihtasutus.

Ei kujuta ettegi, mis oleks Viljandimaa nende asutuste ja inimesteta. Vaesem ja üksluisem oleks ka Eesti riik ja kultuur.

Riigiasutuste tsentraliseerimist Tallinna põhjendatakse asutuste kulude optimeerimisega, mis pole sageli õige. Sellega reeglina kasvavad elanike kulutused avalike teenuste kättesaamisel. Riik ei ole riigiasutuste summa, vaid midagi enamat.

Riik on asutused koos rahvaga ja riigi kulutuste optimeerimine peaks tähendama ühtlasi kodanike kulude optimeerimist. Ärgem siis asetagem rahvast riigist väljapoole!