Pärnu Vanalinna põhikool sai iga-aastase tralli käigus sõbrapäevakaunistuseks roosad ja punased õhupallid ja südamed, roosaks värvitud kooliseinte vahel saadeti kallimatele klassikaaslastele kilode viisi südamekujulisi kaardikesi, parimad sõbrad kuhjati üle kommide ja šokolaadiga. Õpetajaidki ei jäetud magusast suutäiest ja headest soovidest ilma.
Eelnevalt oli iga klass varustanud end nimelise postkastiga, mida väiksemad õpilased päeva jooksul piilumas käisid, et kõik kaardid võimalikult ruttu kätte saada ja vastusedki teele läkitada.
Hommikul kooli tulles sai iga õpilane endale numbriga südame. Eesmärgiks oli päeva jooksul koolimaja pealt üles leida kaaslane, kes saatuse või juhuse tahtel sama numbri oli saanud. Üksteist leidnud paarid said õpilasesinduse liikmetelt kallistuse vastu kommi. Kes teab, ehk leidis keegi endale nõnda sõbra kogu eluks, kuigi varem on teineteisest ükskõikselt mööda jalutatud. Olgu, kuidas on, aga üks sõbralik kallistus kaaslaselt tegi ilmselt nii mõnegi õpilase päeva päikselisemaks.
Sõbrapäeva juurde kuulus vastav riietus. Rõõm oli näha, et enamik oli kapist mõne roosa või punase hilbu leidnud ja selga pannud. Ekstreemsemaks näiteks olid need, kes lausa oma juukseid vastavalt toonitanud olid. Kõik sõbrapäevariietuses olid oodatud vahetunnis koos kallite sõprade ja sõbrannadega koolisaali tantsima või muidu muusikaga muremõtteid peletama.
Hea oli tõdeda, et sõbrapäeva traditsioon meie koolis ei lõpe. Pigem saab see iga aastaga üha rohkem hoogu sisse, muutub aina toredamaks ja mitmekülgsemaks.