/nginx/o/2013/02/14/1572888t1h13cc.jpg)
Pärnu muuseumi fuajees avati väike väljapanek Pärnu suusatootmise ajaloost.
Muuseumis näeb Pärnu suusatööstuse ajalugu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suuskade tootmist alustati Pärnus käsitsi 1939. aastal kunagise Lennuki laevaehituse tehase saeveskis Pärnu jõe ääres Raekülas. Nõukogude ajal jätkati käsitöönduslikult suuskade tootmist esialgu samas Lennuki tsehhis. 1950ndate lõpul viidi tootmine üle Niitu, kus suuskade tootmine toimus kitsastes oludes, eestiaegsetes vanades ja tugevalt amortiseerunud hoonetes.
Rentaabluse tõstmise eesmärgil otsustati puidu varumine ja töötlemine viia ühtse juhtimise alla, nii ühendati 1. juulist 1958. aastal Pärnu suusavabrik Pärnu metsatööstuskeskusega, ühendettevõte nimeks sai Pärnu metsakombinaat. Kümnend hiljem, 1. maist 1968. aastal, viidi suusatsehh üle puidutöötlemiskombinaadi Viisnurk alluvusse.
Pärnu suusatootmine jõudis tippu nii kvantiteedilt kui kvaliteedilt 1980ndatel, kui tootmismahud kasvasid ligi 800 000 suusapaarini aastas. Valdav osa sellest turustati NSV Liidus, 10 protsenti ka sotsialismimaades, Soomes ja Kesk-Euroopas.
2000. aastal tootis Viisnurga suusavabrik üle 300 000 paari suuski ja tõusis sellega hinnanguliselt maailmas suurimaks suusatootjaks. Järgnenud aastatel kasvanud kahjuminumbrid sundisid vabriku omanikke suusatootmise Pärnus 2004. aastal lõpetama.