„Baltica“ festival algas eelpeoga Räämal

Nooruse majas toimunud eelfestivalil nähti folkloori nii Pärnu-, Lääne-, Viljandi- kui Raplamaa moodi. Foto: Susan Suurkask

Kolmes Balti riigis kordamööda peetav suursündmus, festival „Baltica“ on üle mitme aasta jõudmas taas Eestimaa pinnale. Peo tunnuslause on “Igal linnul oma laul” ehk eripära leidmine.

Pärnus peetud Rääma folklooripidu on üks neist kuuest eelfestivalist, mis üle Eesti rahvusvahelise folklooripeo sisse juhatavad. Täna peetakse samasugust eelfestivali Võru- ja homme Tartumaal, märtsis Saaremaal, olnud on need juba Haljalas ja pealinnas.

Suur folkloorifestival ise leiab aset 3.–7. juulil, selle vältel toimuvad maapäevad seekord Tartu-, Viru- ja Valgamaal, pealinna päev ja kõigi ühine Eesti päev Rocca al Mares Eesti vabaõhumuuseumis.

„Baltica“ Pärnumaa koordinaator Alli Põrk möönis, et Pärnumaal eraldi maapäeva suvel ei tule, sest korraldamine on kallis. Omakandi pidu peeti ühes traditsioonilise Rääma folklooripeoga läinud nädalavahetusel ära, ent siinsed folkloorirühmad astuvad oma kavadega üles festivalipäevadel mujal Eestis.

Nooruse majas laupäeva hommikust õhtuni väldanud eelfestivalil astus üles mitusada rahvarõivais lauljat, tantsijat ja muusikut, nii et needki, kes peost osa saama ei läinud, võivad ette kujutada, millist siginat-saginat oli kultuurimaja täis.

Räämakad, Tõmba-Jüri ja Kunglarahvas, Kirmas, Pärnu Kesklinna lasteaed ja Karjalapsed, Audru valla segakoor, Piccolo Folk, Vormsi talharpajad, Mummot, Rannalised, Kiitsharakad ja Söepõletajad on vaid osa neist veerandsajast kollektiivist, kes Pärnu-, Viljandi-, Rapla- ja Läänemaalt, sealhulgas Vormsi saarelt Nooruse majja kohale sõitsid.

Teiste hulgas oli etteasteid kaemas Ingrid Rüütel, kes on Eesti rahvusliku folkloorinõukogu juhatuse esimees, „Baltica“ festivali kunstinõukogu liige ja kunstiline juht.

Kui varem on toimunud sellised päevad ülevaatuste nime all, otsustati need seekord teha eelfestivalidena, et peod oleksid kogukonnale väärt võimalus kokkusaamiseks.

„Baltica“ festivali korraldusjuht Laura Liinat sõnas, et iga pidu ei sõltu vaid osalejaist, vaid ka peo perenaisest. Pärnu peost jäi talle erilisena meelde see, kuidas päeva vedanud Alli Põrk perepärimust teistega jagas.

“Silma hakkas, et Pärnumaal on rohkesti tantsurühmasid ja nende osakaal on suurem kui teistes piirkondades,” lisas Liinat.

„Baltica“ ei ole üldlaulu- ja tantsupeolaadne rahvatantsijate ja lauljate-muusikute pidu, kus võib näha autoriloomingut ja seadeid, vaid pidu, mis koondab ehedat pärimust. Tähendada võib see nii arhiivides tuhnimist kui otse kodukandi rahva suust kuuldu edasikandmist.

“Meil ei ole üle Eesti kindlaksmääratud kava, vaid vastupidi: tahame näha võimalikult palju paikkondade eripära. Iga rühm või pillimees peab kõigepealt endale selgeks tegema, mis on see eripära, ja leidma need laulud, tantsud, pillilood, mis neid kõnetaksid ja mida nad tahaksid teistega jagada,” seletas Liinat.

Sama põhimõtet kannab tänavuse „Baltica“ festivali tunnuslauseks valitud eesti vanasõna “Igal linnul oma laul”.

7. juulil toimuvale Eesti päevale vabaõhumuuseumis Rocca al Mares on oodatud kõik folkloorirühmad üle Eesti. Esinejad jagatakse nelja piirkondlikku (Lääne-Eesti, saared, Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti) tallu, kus nad kohalike kommete järgi oma peo loovad. “Sinna ei tulda ainult esinema, vaid koos teistega laulma, tantsima, mängima,” kirjeldas Liinat.

Baltica

Alates 1987. aastast kordamööda Eestis, Lätis ja Leedus toimuv ning CIOFF®i folkloorifestivalide maailmakalendris olev „Baltica“ on osa ülemaailmsest folklooriliikumisest. Festivalist võtavad osa kõikide maakondade folklooriharrastajad, vähemusrahvuste folkloorirühmad ja külalisrühmad välisriikidest.

Andmed: Eesti rahvuslik folkloorinõukogu