Halvad ja väga halvad valikud

Vambola Paavo. Foto: PP

Hiljutine Aasiast pärit illegaalide tabamine Setomaal peaks panema meid tõsisemalt mõtlema valikutest. Idapiiril on Luhamaal, Koidulas ja Narvas tõhus kontroll, aga ülejäänud piiril võib vabalt riiki siseneda.

Nüüd, kui oleme Schengeni ruumis ja idapiirile on paigaldatud ultramoodsad seadmed, sisenevad illegaalid tõkestamatult riiki. Kas meie piir ikka peab, nagu kõrged ametnikud räägivad?

Aeg-ajalt loeme uudiseid, kuidas Iklaski on bussidest välja tõstetud viisarežiimi rikkujaid ja tabatud illegaale. Lõunapiir Lätiga on avatud ja siin oleme suuresti kaitsetud. Vietnamlased, hindud, afgaanid, iraaklased ja Aafrikast pärit põgenikud ainult ootavad soodsat hetke.

Ränne välismaale suureneb

Eesti on vananev ühiskond ja pensionäre tekib iga aastaga üha juurde. Juba on välja öeldud, et ühel hetkel me lihtsalt ei suuda oma seeniore üleval pidada, rääkimata väärika elamisvõime pakkumisest.

Teisalt suureneb nende noorte hulk, kes potentsiaalsete maksumaksjatena suunduvad tööle välismaale. Pikemaks või lühemaks ajaks hüljatakse kodumaa. Noored saavad Inglismaal, USAs või Austraalias – need on väljarände sihtkohad – jalad alla ja kunagi vanemas eas ehk tärkab mõte tagasi pöörduda.

Majanduskriisi algusest kuni siiani on Eestis jäädavalt kadunud enam kui 60 000 töökohta, üle 100 000 inimese on leidnud uue tööotsa Skandinaavias, Lääne-Euroopas või maakera kuklapoolel. Nad kõik maksid makse ja andsid headel aegadel panuse riigi heaks.

Mõtlema paneb muu. Sotsiaalvaldkonna tarbeks napib iga aastaga üha rohkem vahendeid. Riik kinnitab: oleme liberaalse majanduse esirinnas, meil on korras eelarve ja läheb hästi. Nelja aasta eest räägiti sama. Kui töökäte arv pidevalt väheneb ja väljavool jätkub, seisame ühel hetkel tõsiste probleemide ees. Ees ootavad halvad ja väga halvad valikud.

Halva valiku korral lihtsalt teatame: pension ei tõuse ja punkt. Seeniorid ei tõtta Soome ehitajaks, bussijuhiks või teenindajaks. Nad on harjunud kannatama ja virelema.

Meist enamik ei poolda pimesi astmelist tulumaksu, aga mingi tõetera on sotside ja Keskerakonna mõttes küll. Tuleks põhjalikult vaielda ja panna paika summad, millest alates oleks tulumaks kakskümmend viis või kolmkümmend protsenti. Soomes, Saksamaal ja mujalgi maksustatakse kõrgeid palku suuremas ulatuses kui riigi keskmist või natuke üle selle saajaid. Nendes riikides elatakse jätkuvalt hästi. Millegipärast suunduvad astmelise tulumaksu tondiga hirmutatud eestlased enamasti tööle Soome, kus on astmeline tulumaks.

Teine võimalus on kehtestada ärritav ja probleemne lastetusmaks. Praeguste kolmekümnendates aastates põlvkonna hulgas on palju neid, kes elavad aastaid koos, aga pole lapsi. Nii on mugavam ja mõistagi jääb raha rohkem kätte. Väljaminekud pereinimestega võrreldes on kordades väiksemad.

Üldise õiglustunde seisukohalt oleks õigem, kui lastetud paarid maksaksid rohkem. Tulumaks võiks olla tavalisest paar-kolm protsenti kõrgem. Sellisel juhul pole vaja rääkida lastetusmaksust.

Teise võimalusena võiks kaaluda lastetutele ja tööl käivatele inimestele kohustusliku pensionisamba protsendipunktide tõstmist. Kui praegu maksab kodanik oma sambasse kaks protsenti, siis need, kel lapsi pole, võiksid kuni nende sündimiseni maksta näiteks viis.

Meie lastekodudes on küllalt hüljatud väikseid hingi, kes pikisilmi kodu ootavad, tahavad hellust ja soojust. Lastekodukasvandikke lapsendavad soomlased, rootslased, ameeriklased. Nende ühiskond on kordades jõukam ja võimalused paremad. Keegi ei keela lastetutel paaridel Eestiski neid lapsendada, kui tegemist on viljatusprobleemiga. Vastava tõendi väljastab arst.

Ohtlik tee

Kõige lihtsam viis töökäte probleemi leevendamiseks ja pensionikassa täitmiseks on avada piir ja tuua sisse võõrtööjõudu. See, et võõrtööjõud meile ei tule, on jaanalinnu kombel pea liiva peitmine. Kui nad ei tule viie aasta pärast, siis järgmisel kümnendil on nad kohal.

Kagu-Eestis 28 vietnamlasest illegaali tabamine on esimene hoiatav näide sellest, et siiapoole on teel Aasiast pärit hordid. Kõik ei siirdu edasi Skandinaaviasse, osa neist jääb tulevikus siia. Kui keegi on juba kohal, tuleb järele perekond.

Lõunamaa rahvad sigivad kiiresti. Väikseid tõmmu naha või tumedate silmadega jõnglasi hakkab meil klassides ja mänguväljakutel kindlasti olema. Tallinnas, Tartus ja Pärnus kujunevad kunagi välja piirkonnad, kus kõneldakse teist keelt ja tänavad on räpasemad ning lärm suurem.

Eestlane või siin elav venelane ei tõsta neisse linnajagudesse jalga. See on kõige mustem stsenaarium, aga seda vaevalt soovime. Seepärast ongi valida halbade valikute vahel.