Võlgnevus Eesti riigivanema Konstantin Pätsi ees täidetakse

Urmas Saard. Foto: Erakogu

Sirvides teise maailmasõja eelseid ajalehti Pärnu Päewaleht, Pärnumaa Teataja, Waba Maa, Maa Hääl, Päewaleht, Rahvaleht ja Uus Eesti, saab ettekujutuse Sindi raekoja valmimisest veidi rohkem kui 75 aastat tagasi ja ühtlasi ilmneb tõsiasi, et midagi on siiani lõpetamata.

Pool riigivanema palgast

1935. aasta suvel võttis Sindi alevivalitsus vastu otsuse ehitada aja nõuetele vastav moodne keskkütte ja veevärgiga varustatud kahekorruseline alevimaja. Hoone projekteerimine usaldati Pärnu ajutise maavalitsuse insenerile Jonas Kinnunenile, kelle allkirjaga ongi projektdokumentatsioon viseeritud.

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetele toetudes on nüüdseks siiski selgunud, et projekteerimise töö tegi ära hoopis arhitekt Ilmar Laasi, kes hoone kavandamise ajal ei omanud liigse nooruse tõttu (sündis 1907) allkirjaõigust.

Hiljem sai Ilmar Laasi tuntuks Eestis mitme suurejoonelise projektiga. Tema loodud on näiteks Endla teatri hoone Pärnus ja kino Kosmos Tallinnas.

Ehitamist alustati 1935. aasta sügisel ja maja avati pidulikult 8. augustil 1937. Funktsionalistlik lakoonilise välimusega Sindi alewiametmaja, nagu seda siis nimetati, kujunes tol hetkel moodsaimaks omavalitsuse residentsiks kogu riigis. Neljatahuline 20 meetri kõrgune torn pidi rõhutama Skandinaavia eeskujul hoone esinduslikku funktsiooni.

Ehitise maksumuseks kujunes ümmarguselt 65 000 krooni, millele arvestati juurde 5000 krooni väärtuses alevi poolt tasuta saadud vanade hoonete lammutamiselt uueks kasutuseks võetud puit- ja kivimaterjal.

Tolleaegsete uudiste hinnangul võttis raekoja avamisest osa rohkem kui 1000 inimest. Sõnavõttudega esinesid teiste seas nii alevivanem Nikolai Lett kui sekretär P. Madissoo. Sindi vabrik kinkis alevivalitsusele sinimustvalge lipu ja tarvitajate ühing kinkis volikogu istungite pidamiseks haamri. Valitsuse poolt kõneles pea- ja siseministri abi August Tuulse (Tenson), kes teatas, et riigivanem Konstantin Päts on otsustanud annetada Sindi alevivalitsusele 1000 krooni raekoja torni kella muretsemiseks.

„Sindi on tööliste alev ja sintlastele on kellaajaline täpsus väga tähtis, sellepärast torni tühiku täitmiseks ongi määratud teile üks tuhat krooni,” sõnas ministri abi oma sõnavõttu lõpetades. Kingitusega ümbriku, mille sisu oli pool riigivanema palgast, võttis vastu alevivanem Nikolai Lett.

Riigivanema annetus kinnitab ühemõtteliselt, et algse kava järgi pidi torn saama ajanäitaja. Kolm aastat hiljem alanud Nõukogude okupatsioon ja seejärel valla pääsenud sõda pillutas kogutud raha teadmata ilmakaartesse ja hea mõte jäigi ellu viimata. Ümmargused avad on endiselt laudadega kinni kaetud.

Korjandus kella jaoks

Kella paigaldamise vajadusest on kõneldud korduvalt ja tõsisemalt hakati sellest uuesti rääkima 2009. aastast, millest alates kaunistab torni tippu alaliselt Eesti lipp.

Selleks, et minna pikalt kestnud arvamusavaldustelt üle konkreetsele tegevusele, haaras initsiatiivi kodanike vabaühendus. Algatustoimkond moodustus Sindi ajalooklubi liikmetest, kes otsustasid kella muretsemiseks koguda raha vabatahtlikest annetustest ja seega mitte puudutada maksumaksjate raha.

Selline käik võimaldas eirata poliitiliste seltskondade omavahelist kemplemist ja minna asjaga jõuliselt edasi. Mõttele andis oma toetuse Sindi muuseumi nõukogu. Et paigaldatava kella asukohaks on linnavalitsuse halduses olev raekoja torn, tehti tunamullu 26. aprillil Sindi linnavalitsusele ettepanek asutada Sindi raekoja tornikella muretsemiseks vastav fond.

Ühisavaldusele kirjutasid alla Sindi ajalooklubi nimel Lembit Roosimäe ja tookordne Sindi muuseumi nõukogu esimees, nüüdne Sindi linnapea Marko Šorin. Sindi linnavalitsuse 29. aprilli istungil otsustatigi algatada raekoja tornikella muretsemiseks üldrahvalik korjandus.

Linnapea on seletanud, et vajaminev raha tuleks annetustena väljastpoolt linna eelarvet. Praeguseks on raha kogunenud pisut üle tuhande euro, kuid selle eest veel korralikku tornikella ei saa. Silmas peetakse kella, mille sihverplaadi läbimõõt on 140 sentimeetrit.

Sindil on võlg Eesti Vabariigi presidendi ees. Päts andis ju raha kella muretsemiseks. Seni, kuni pole kella, on Sindi presidendile võlgu.

Annetusi võib teha Sindi linnavalitsuse arveldusarvele 1120145828 märgusõnaga ”Tornikell“. Vajalik summa loodetakse kokku saada linna 75. aastapäevaks. Tornikella pidulik avamine võiks toimuda linna kolmveerandsajandi täitumise juubeli tähtsündmusena käesoleva aasta 1. mail.

Kella piduliku avamisega samaaegselt paigaldatakse raekoja eeskotta tahvel suuremate annetajate nimedega. Tahvlile jäädvustatakse eraisikud, kelle annetus on alates 40 eurost, ettevõtete ja organisatsioonide puhul 100 eurot.