Kui rääkida pisut eksootilisematest taimedest, tõotab üha menukamaks saada viinamarjade kasvatamine. Kasvuhoonesse (ka mitteköetavasse kilehoonesse) sobivate sortide valik on suur, aga leidub neidki, mida õues kasvatada, näiteks “Zilga” ja “Hansaskii sladkii”.
Viinamari ja arbuus kasvavad koduaiaski
Poom soovitas proovida “Läti varajast” ja uutest sortidest võib maja lõunaseina ääres kasvatada “Somerset Seedless’i”. “Imehea maitsega roosa seemneteta sort,” kiitis ta.
Viinamarjadele sobib võimalikult päikesepaisteline ja tuulevaikne koht. “Eriti hea on kasvatada vastu lõunaseina, sest sein salvestab soojust,” märkis aednik.
Kui palju viinamarjad saaki annavad, sõltub suuresti sellest, kui laialt lasta taimedel kasvada. Näiteks “Zilga” on viljakas sort. “Ma tean inimest, kes on korjanud kuus ämbritäit marju sellelt,” sõnas Poom.
Kel jagub katsetamislusti, võib proovida isegi arbuusi ja melonit kasvatada. Mõlema seemneid leiab aianduspoodidest. Pisut lihtsam on Poomi kogemuse põhjal kasvatada arbuusi. Meie ärides müüdavatest sortidest soovitas ta osta “Sugar Baby” seemneid.
Pika kasvuaja ja öökülmatundlikkuse tõttu tuleb arbuusitaimed kindlasti ette kasvatada. Väljaistutamiseks paraja suurusega on taim siis, kui tal on kolm või neli pärislehte.
Seeme tuleks potti panna aprilli lõpus või mai esimestel päevadel ja et öökülmi jagub mõnikord juuni algulgi, ei maksa taimi enne 10. juunit välja istutada.
Hea oleks arbuusitaimed istutada musta kilega kaetud peenrale: niisugune kile neelab hästi soojust, hoiab niiskust ja kaitseb peenart umbrohtumise eest.
Katteloori tohib peal hoida õitsemise alguseni, sest muidu ei tarvitse tolmeldajad õitele ligi pääseda.
Mida kuumemad ja kuivemad ilmad viljade valmimise ajal on, seda magusamad arbuusid kasvavad. Pärast istutamist peab taimi kastma, aga hiljem pole see enamasti vajalik: arbuus on ju kõrbetaim.
Unustada ei tohiks sedagi, et ühele arbuusitaimele tasub jätta vaid kolm-neli vilja, sest suurema arvu viljade korral jäävad nood väiksemaks ja vähem magusaks.