Vändra kandis Saare-Tõrvaaugu aiandi kasvuhoones rohetavad juba noored perepuud, mis kohe-kohe välitingimustega harjuma saadetakse, et perepuude ihaldajad need oma aia uhkuseks istutada võiksid.
Perepuu – aiapidajate uus ihaldusobjekt
2. mai 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellal kui aednik Harri Poomiga aiandi valdusi uudistasime, helises iga veerand tunni tagant telefon. “Jälle küsiti perepuid,” muheles mees pärast kõnet. “Kümnest helistajast kaheksa tahab perepuid.”
Miks perepuud sedavõrd menukad on? Ühest küljest on põhjus loomulikult ruumi kokkuhoius. Uusi maju ümbritsevad krundid on enamasti üpris kasina ruutmeetrite arvuga ja kui ühe tüve küljes kasvab iga pereliikme lemmikõunasort, hoiab kokku palju ruumi.
Teisalt põhjendavad inimesed perepuu soovi sellega, et kui istutada eraldi mitut sorti suviõunapuud, pole kogu saaki kuhugi panna. Suviõunad ei säili kaua ja üks pere ei jõua terve “Valge klaari” jagu õunu ära süüa. “Just käis üks perepuu otsija, kes rääkis, et neil väike aed ja vähe sööjaid,” selgitas Poom.
Peale selle vajab osa sorte tolmuandjat kõrvale ja kui ühel puul on mitu sorti, saab seegi mure murtud.
Punane ja kollane kirss koos
Perepuu on viljapuu, mille külge poogitud mitu sorti, nii saaks näiteks sama kirsipuu küljest noppida nii kollaseid kui punaseid vilju või kolme sorti õunu ühelt puult. Samale tüvele võib pookida nii suvi-, sügis- kui taliõunasordi. Mugav, eks? Seda küll loodusseadused ei luba, et ühelt puult nii õunu kui ploome saaks.
Poom teeb perepuid kahe kuni nelja sordiga. “Olen lugenud, et keegi on isegi seitsmega teinud,” lisab ta. “Selleks on vaja suurt, nelja-viieaastast istikut. Meie nii vanu ei müü ja kaheaastasele istikule rohkem külge panna pole arukas.”
Perepuul saab edukalt kasvatada sorte, mis meie kliimas külmaõrnad, sest perepuu toes valitakse võimalikult vastupidavast sordist. Näiteks “Kuldrenett” või “Pärnu tuviõun” on suhteliselt külmaõrnad ja iseseisvana võib käre pakane need ära võtta, aga perepuu ladvas seda nii kergesti ei juhtu.
Nimelt asub puu kõige külma-õrnem koht lumepiiril. Teine õrn koht on okste väljumiskohad tüvest. “Kui all on vastupidav sort, on võras külmakahjustused märksa väiksemad,” selgitas Poom. “Näiteks “Antonovka” külge poogitud “Kuldrenett” on peaaegu niisama külmakindel kui “Antonovka” iseseisvana. Kui “Kuldreneti” külge “Antonovka” pookida, on see niisama ohustatud kui “Kuldrenettki”.”
Õrnemad sordid on perepuu võras tugevamad kui iseseisvalt kasvanuna. Nii võib ploomipuu võras meie kliimas edukalt kasvatada koguni aprikoosi ja virsikut.
“Mina kasvatangi aprikoosi ploomi võras ja olen vilju korjanud küll,” kinnitas aednik.
Muud erilist tavapuuga võrreldes perepuu kasvatamisel pole, kui et lõikamisel tuleb hoolas olla, et üks sortidest ära ei kaoks.
Õitseb ja saaki annab iga perepuu sort ikka ajal, mille loodus on talle määranud.
Menukamad sordid
“Praktika on näidanud, et kaks kolmandikku perepuudest peab olema “Kuldrenetiga”, enamik inimesi tahab seda,” sõnas Poom. “Üldiselt eelistatakse õunasortidest suviseid ja sügissorte, väga vähe inimesi ostab talisorte. Tahetakse ikka puult võtta ja kohe süüa, mitte seisma panna.”
Pärnumaa kliimat arvestades väärib Poomi kogemuse põhjal ploomisortidest enim kiidusõnu “Ave”. “Sel on väga kvaliteetne ja ilus suur vili,” hindas ta. “Pealegi on ta isetolmleja.”
”Ave” pluss on seegi, et ta pole kunagi liiga saagikas. Nii jätkub tal jõudu saaki anda igal aastal, vili on alati hea maitsega ja talvekindlus hea. Poom istutas 1994. aastal esimesed kaheksa “Avet” ja kaks aastat hiljem veel kümme puud ning selle aja jooksul pole ükski neist välja läinud. Ülejäänud sortidest enamikus on kadusid.
Hea talvekindlusega ploomisortidest tõi Poom esile veel “Zaretšnaja rannjaja”.
Kirsisortide seas napib sääraseid, mida ühekaupa saaks aeda istutada, enamik vajab tolmlemiseks teist kõrvale. Hapukirssidest võib üksikuna istutada “Läti madalkirsi” ja võib-olla “Turgenevka” ning maguskirssidest “Meelika” ja “Dönisseni kollase” ja “Eltoni”. Pirnidest võib üksiku puuna julgelt kasvatada “Pepit”, soovitas aednik.