Teismelisest üleöö täiskasvanuks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Noored vanemad Triin ja Riho pisipoeg Renetiga.
Noored vanemad Triin ja Riho pisipoeg Renetiga. Foto: Angela Sander

Tänapäeval pole haruldane, et alaealised tüdrukud saavad emadeks. Teis­meliste rasedust tuleb palju ette kogu maail­mas, nii ka meie väikses Eestis. Enamasti pea­vad noored emad vas­tutust lapse eest üksi kandma, sest värske issi pole selliseks vas­tutuseks veel valmis ja kaob nelja tuule poole. Ometi on erandeid.


Triin (17) on just selline Pärnu-Jaagupi tüdruk. Ta jäi rasedaks 2007. aasta sep­tembris, kui oli just alustanud kümnendat klas­si. Rase­duse esimesi tunnuseid ei tekkinud, isegi päevad ei jäänud ära. Kuigi ta kasutas samal ajal rases­tumisvastaseid tablette, tekkis tüdrukul kahtlus ja ta ot­sustas igaks juhuks rasedustesti teha. Test osutus positiivseks ja imestus oli suur.



Tulevane ema oli uudise üle väga rõõmus. Esimesena rääkis Triin oma suurest üllatusest sõbrannale. Loomulikult ei mõistnud sõbranna Triinut hukka. Kui lapse isa Riho tulevasest ilmakodanikust teada sai, oli ka tema ra­hul ja õnnelik. Abordi mõte ei torganud noortele hetkekski pähe.



Ka tulevased vanavanemad võtsid uudise päris hästi vastu. „Alguses olime ikka ehmunud ja muretsesime, kuidas hak­kama saame, kus elame, mis koolist saab. Aga see läks ruttu üle,” räägib noor ema. Kõigil sõpradel ja tut­tavatel oli paarikese üle hea meel ning mingisugust negatiivset tagasisidet ei saadud.



Koolitee jäi pooleli


Kooliski olid kõik rahul ega öelnud Triinu raseduse kohta midagi halba. Vaid üks õpetaja muretses, kuidas noor ema tulevikus hakkama saab. Pärast raseduse avastamist jäigi Triinul kooli­tee pooleli, kuid seda on plaa­nis jätkata järgmisel õppeaastal.



Nüüdsete noorte lapsevanemate omava­helised suhted on head, nad elavad õnneli­kult koos. Triin on pisipoeg Renetiga kodus. Uus elu­korraldus muidugi erineb sellest, mis kunagi oli. Vabadust on vähem, sünnipäevadel ja pidudel, kuhu tahaks minna, jääb käimata. Peaaegu muud ei saagi teha kui lapse eest hoolitseda.



Siiski käib Triin vahel lapseta väljas – keegi on ikka nõus pisikest poisipõnni val­vama. Enamasti on need Triinu vanemad. „Nad on igata­hes väga õnnelikud, ei oska päevagi Renetita olla,” rõõmustab Triin.



Eluga rahul


Oma eluga on Triin rahul. Ta saab hakkama mähkmete vahetamisega ja öösiti üleval olemine pole probleem. Ta oskab elada pidu­del käimata ja sõpradega kaua väljas olemata. Nii jääb tal enda sõnul rohkem aega selleks, et ema rolli nautida.



Sõbranna Jana, kes sai Triinu rasedusest kõige esimesena teada, muljetab, et noore ema rahulolu on silmaga nähtav. Tema arvates saab Triin lapse kasvatamisega hak­kama. „Usun, et Renet ei saaks paremat ema tahtagi,” lausub Jana. “Loomulikult on abi sellest, et Triinu kõrval on lapse isa ja vanemad, kes teda toetavad. Minagi üritan teda võimalikult palju aidata.”

Märksõnad

Tagasi üles