Vene valitsuse üks häälekandjaid Rossiiskaja Gazeta on mures, et Soome võib muuta oma prioriteete.
Soomlastel on NATO mõttes
Soome parlamendis oli hiljuti arutusel valitsuse ettekanne Soome kaitse- ja julgeolekupoliitikast. Pärast üle sajaleheküljelise ettekande läbi lugemist jääb mulje, et Soome on sõjalise koostöö küsimustes võtnud täielikult suuna Ameerika Ühendriikidele ja NATO-le.
Soome on juba viinud oma armee vastavusse NATO standarditega, ostis ja ostab relvastust Ameerikast ja Euroopa riikidest, kavatseb osaleda kõigis NATO sõjalistes operatsioonides.
Soome vahetab alles hiljuti ostetud ja oma ressurssi veel mitte ammendanud Vene õhukaitsesüsteemid Buk-M1 välja NASAMS komplektide vastu, mida toodavad USA ja Norra firmad.
Kahtlusi Soome välispoliitikas Ameerika poole kaldu olemises tugevdab hiljutine skandaal USA saatkonna ümber Helsingis, mis 2014. aastaks tahab ehitada diplomaatilise missiooni territooriumile tohutu ”innovatsioonikeskuse“. Selleks on juba eraldatud umbes sada miljonit dollarit. Soome ajakirjandusse lipsas informatsioon, et tegelikult on ameeriklastel rajamisel võimas luurekeskus, kus hakkab tööle sadu luure keskagentuuri töötajaid.
”Tahan teile kinnitada, et Soome on jätkuvalt neutraalne riik, kes arendab häid suhteid naaberriikidega. Midagi ei ole muutunud,“ rahustas Rossiiskaja Gazeta korrespondenti Soome Aleksanteri instituudi direktor professor Markku Kivinen.
Ta rõhutas, et Soome valitsusel ei ole plaane Soome ühinemiseks NATOga. Muide, sellised kinnitused ei kosta soome politoloogide ja poliitikute suust esimest aastat. Samal ajal on kogu Soome kaitsevägi ja sõjaline baas järk-järgult kohendatud vastavusse NATO nõuetega.
Vene lehe arvates on ainus tegur, mis hoiab Soomet astumast NATOsse, soomlaste eitav suhtumine Põhja-Atlandi sõjalisse liitu. Avaliku arvamuse küsitluse kohaselt ei poolda NATOsse astumist 71 protsenti Soome elanikest, 18 protsenti on poolt ja ülejäänutel pole oma seisukohta.