Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/02/19/1584002t1hc646.jpg)
Laura-Retti Laos, Kuninga tänava põhikool, põhikooliastme II koht
Olen Laura-Retti ja räägin teile Eestist läbi oma silmade.
Me kõik kirume vahel, et Eesti majandus on nii halb, nii halb ja et siin elada on kohutav, võib-olla isegi pea võimatu. Märkame, kuidas noored või mitte nii väga noored Soomemaale või Austraaliasse või kuhugi kolmandasse heaoluriiki rändavad. Statistikaameti andmetel on viimase aastaga Eestist lahkunud ligi 11 000 inimest. Enamasti lahkutakse majanduslikel põhjustel, aga ka õppimisvõimaluste pärast.
Mida siis välismaal põhiliselt tehakse? Koristatakse, ehitatakse, korjatakse marju. Põhimõtteliselt tehakse mida iganes, et teenida Eesti mõistes suuremat palka. Kas see tõesti on see, millest need inimesed lapsest saadik on unistanud? Kas tõesti tasub midagi teha puhtalt raha pärast? Ei, see on vale. Aga teiselt poolt – kas ikka on?
Inimesed loovad ju perekonna, paar pisipõnnigi kasvamas. Nad kõik vajavad peale hoole ja armastuse riideid, süüa, mänguasju. Mida suuremaks lapsed saavad, seda suuremad on kulutused. Igaüks tahaks käia mõnes huvialaringis või muusikakoolis, taskurahagi kuluks ära. Ja jumal hoidku selle eest, kui lapsed vanemana tasulised ülikooliõpingud või isegi tasulise gümnaasiumi valivad.
Kummaline küll, aga ka vanemad tahaksid endale midagi lubada: mõne reisi, kontserdipileti, hobiga tegelda või lihtsalt kulutusi tühjale-tähjale teha. Mille eest? Palgapäeval kätte saadud palk on otsas juba paari nädalaga. Teed tööd, näed vaeva, aga kasu pole.
Sellest rahapuudusest läheb õhkkond kodus üha pingelisemaks. Varem tööle, hiljem koju – võtaks ületunnid? Kas need aitavad? Aga lapsed ei näegi ema-isa. Öeldakse, et mis sellest. Töötan mõni aeg ülekoormusega, küll ma kunagi jõuan tegelda ka meeliselukutsega, sellega, mis hinges oma järjekorda ootab. Võib-olla on tõesti välismaale minek ainus lahendus?
Aga teisest küljest – enamik inimesi jääb ju Eestisse. Võib muidugi öelda, et kohalejääjad on vähem võimekad, rumalamad, mugavamad ja otsustusvõimetumad võrreldes äraminejatega. Võimalik, kuid siiski tuleks siiajääjate kaitseks öelda seda, et on olemas ka üks säärane mõiste nagu kodumaa-armastus. Isamaale antakse palju andeks. Inglastel on isegi üks hea ütlus, mis kõlab umbes nii, et olgu kodus kõik õige või vale, aga see on siiski kodu(maa).
Mina seostan oma tulevikku ainult koos oma Eestimaaga. Ma ei soovi siit mitte kunagi päriselt ära minna eesmärgiga õnne otsida.
Mul on suur, lausa väga suur tahe saada näitlejaks. Muidugi Eestimaal tuntud näitlejaks – selliseks, keda võib üsna tihti näha teatrilaval või miks mitte ka teleekraanil. Ita Ever, Elle Kull, Jüri Järvet, Urmas Kibuspuu (Kips), Märt Avandi või keegi kuues-seitsmes – nemad on saanud meie oma Eestimaal suurepäraselt hakkama.
Muidugi võidakse küsida, kas ma siis tõesti olen nii vähe auahne, et lepin ainult kohaliku kuulsusega. Kas tõesti mind ei huvitagi Hollywood, Oscarid, välklampide sähvatused? Kujutage ette, ei huvita jah. Kui see tuleb, siis see tähendab, et see pidi tulema, aga omaette eesmärk – saada maailmakuulsaks näitlejaks – see ei ole. Mulle meeldiks olla mõnele pisikesele plikatirtsule eeskujuks ja iidoliks ning teada, et keegi tahab saada just selliseks näitlejaks, nagu olen mina.
Väga paljud inimesed, tuttavad, perekond on rääkinud hirmulugusid, kuidas palk on nii väike, hakkama saada on raske ja rolli saada veel raskem. Kuid usun, et kui inimene midagi väga tahab, selle nimel pingutab ja vaeva näeb, jõuab ta soovini. Nii on plaanis ka minul oma unistused ellu viia.
Ma saan hakkama. Kui lähebki raskeks, tuleb endale prioriteedid seada. Minul isiklikult on prioriteediks see, et raha ei ole maailmas kõige tähtsam. Tähtis on teha tööd, mida armastan.
Praegusel hetkel olen ma kindel, et heal juhul näete mind juba mõne aja pärast Eesti teatrite lavadel. Aga kindlasti mitte ei mõista ma hukka neid, keda paeluvad suurlinna tuled, suur maja, hiiglaslik, palju kütust võttev auto ja suured rahasummad.