Pärnu uue kunsti muuseumi veebruarikuise ja neljapäevase Venemaa-teemaliste tõsielufilmide kava lõpetavad “Jõhvikasaar” ja “Me vajame õnne”.
Vene filmide peategelasteks on Münchhausen ja Svetlana
21. veebruar 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna linastuv Elena Demidova “Jõhvikasaar” (2010) on lugu Vene Münchhausenist, kes ehitab oma hoovi tuuleturbiini ja paneb mesitarud katusele, kuna metsmesilased elavad puuõõnsustes. Tema naine kord vaidleb, kord nõustub temaga, hoolitseb laste ja majapidamise eest ning väidab, et elab paradiisis. Mõnikord mängib ta suletud silmi klaverit.
Küla nende ümber on tühi – peaaegu kõik elanikud lahkusid linna või surid, nii elavad filmi tegelased justkui saarel. Nende lapsed puhastavad reoveesüsteemi, õpivad inglise ja saksa keelt ja vananevad lausa vaataja silme ees. Filmil on ingliskeelsed subtiitrid.
28. veebruaril linastuv Venemaa-Kurdistani film “Me vajame õnne” (2010) Aleksei Jankovskilt ja Aleksander Sokurovilt on lugu sellest, kuidas pikk lumine mägitee viib Venemaa avarustelt Iraaki Kurdistani, kus elab venelanna Svetlana, kes juba varases nooruses leidis oma armastuse – kurdi mehe.
Hoolimata vanemate vastuseisust lahkus Svetlana oma nõukogude kodumaalt ja läks õnne otsima uuel, temale täiesti tundmatul maal. Svetlanal tuli sisse elada teistsuguste uskumuste ja tavade maailma, kus inimelu väärtuski oli teine.
Naine maksis õnneotsingute eest väga kõrget hinda – ta kaotas peaaegu kõik oma lähedased. Elavad ju kurdid siiani olukorras, kus suur osa probleeme lahendatakse surma kaudu. See film on eestikeelsete subtiitritega.