Pärnu spordiajaloo päeva külaline oli Gerd Kanter

Enn Hallik
, sporditoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gerd Kanter sai spordiajaloolaste ees kätte teda 2006. aastast oodanud Pärnumaa eriauhinna MM-hõbemedali eest. Pärnumaa parimaks sellega toona ei saanud, sest Andrus Veerpalul oli ette näidata Torino olümpiakuld.
Gerd Kanter sai spordiajaloolaste ees kätte teda 2006. aastast oodanud Pärnumaa eriauhinna MM-hõbemedali eest. Pärnumaa parimaks sellega toona ei saanud, sest Andrus Veerpalul oli ette näidata Torino olümpiakuld. Foto: Urmas Luik

Pärnu 18. spordiajaloo päeva peakülaline oli maailmameister ja Pekingi olümpiavõitja, tänavune Londoni olümpia kettaheitepronks Gerd Kanter.

Alles pühapäeval Lõuna-Aafrika Vabariigist harjutamast naasnud mees, kelle saavutuste pagasist puuduvad vaid maailmarekord ja Euroopa meistri kuld, kuulas Priit Neeme ülevaadet sellest, kuidas ta Pärnu Altiuses Ando Palginõmme juures alustas ja tipu poole rühkima hakkas, ning kommenteeris seda teed.

Kanter valgustas kettaheitemaailma praegusi telgitaguseid ja oma spordiala tehnilisi, psühholoogilisi ning ka heiteriista kettaga seotud nüansse. Huvitavad olid tema meenutused ühisest teest koos isa ja poeg Tammerti ning Virgilius Aleknaga. Kanter rääkis, et tänavune eesmärk on hea esinemine MM-võistlustel Moskvas ja kergejõustiku teemantliigas ning vastas Pärnu spordiajaloo päevale kogunenute arvukatele küsimustele.

Spordiajaloo päeva peavedajad Priit Neeme ja Heldor Käärats meenutasid 19 mullu meie seast lahkunud Pärnumaa tuntud sportlast ja õnnitlesid tänavu 80 saavaid spordiinimesi.

Räägiti ka Pärnumaa peatselt ilmuva kolmanda koguteose spordipeatükist ja plaanist anda lähiaastail välja Pärnumaa spordilugu kajastavaid raamatuid.

Spordiajaloo päeval osalesid ka Eesti spordimuuseumi töötajad Enn Mainla ja Aime Pärnakivi, kes kiitsid pärnakaid sisuka õhtupooliku eest ning panid eriti südamele hoolitseda ajaloos väärtuslikeks osutuda võivate fotode eest.

Iga pildi juures peab olema, mis toimub, kus toimub ja kes on pildil. Loodetavasti saavad arvukad sel õhtul koos Gerd Kanteriga tehtud pildid just niisugused paljude aastakümnete järel uurijaid abistavad allkirjad.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles