“Muusikamoos” ootab pikisilmi ministri otsust

Anu Jürisson
, kultuuritoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Muusikamoosi” tipphetki läinudaastasel festivalil oli pärnakaist lauljate-tantsijate ja teiste loomeinimeste lavale toodud muusikal “Lumekuninganna”.
“Muusikamoosi” tipphetki läinudaastasel festivalil oli pärnakaist lauljate-tantsijate ja teiste loomeinimeste lavale toodud muusikal “Lumekuninganna”. Foto: Urmas Luik

Laste ja noorte muusikafestival “Muusikamoos” on üks neist muusikafestivalidest, mis peaks juba paari nädala pärast algama, kuid mille ürituste kava ei saa korraldajad kokku panna, sest kultuuriministeerium pole senini nende toetussummasid kinnitanud.

Pärnus korraldab juba aastaid seda traditsioonilist festivali koostöös Pärnu linnaorkestriga mittetulundusühing Pärnu Kontserdibüroo, mille eestvedaja Helen Erastus sõnas, et on ühingu kodulehele internetis küll üles pannud plaanitud ürituste kava, kuid kuni riigipoolse toetuse suurus on teadmata, pole teada, kas kõik need kontserdid ja õpitoad noortele lõpuks toimuda saavad.

Ministeeriumi venitamine paneb korraldaja rumalasse olukorda, kus sündmustele ei jõuta teha reklaami ja info ei jõua õigeaegselt inimesteni, kes neist osa võtta tahaksid, teadmatuses on esinejadki.

“Loodan väga, et veebruarikuuga lõpeb teadmatus. Siis jääb festivali alguseni veel kümme päeva,” lausus Erastus.

Oma kindel põhiretsept

Esimene „Muusikamoos“ valmis aastal 2003 ja sellest ajast on moosi keetmiseks välja kujunenud kindel põhiretsept: törts oma linna orkestrit, ports koorimuusikat, surts folk- või muud muusikat, tubli annus professionaalsetelt tegijatelt, paras amps oma kandi muusikutelt, kulbitäis koolitust sekka ja lõpetuseks uhke kontsert.

“Oleme töötanud selle nimel, et festival oleks tänavugi mitmekülgne,” tõdes Erastus.

Esimest korda on “Muusikamoos” plaanitud kahenädalasena – 10.–24. märtsini – ja algab seekord Pärnu linna ja maakonna koolinoorte vokaalansamblite konkursiga “Ümin”.

Kava järgi on Pärnu linna ja maakonna koolidesse kutsutud esinema rahvusooper Estonia vaskpillitrio, koolimajades üle Pärnu linna peaksid toimuma klavessiini, kitarri ja eksperimentaalkoori töötoad.

Kavandatud on Pärnumaa ja Soome noorte bändide ühiskontsert, eksperimentaalkoori lõppkontsert, klavessiini kui muusikainstrumenti tutvustav Vanalinna hariduskolleegiumi muusikakooli õpilaste ja nende õpetaja Ene Naela kontsert ning Pärnu linnaorkestri, Pärnu kunstide maja poistekoori ja Eesti meestelaulu seltsi üle-eestilise poistekoori Kalev ühiskontsert ühes solistidega.

Hädas on teisedki

Kuna Pärnumaa festival ei ole ainus selline, mille toimumine toppab ametnike otsuse taga, on üle Eesti 52 festivali korraldajat ühendav MTÜ Eesti Muusikafestivalid eesotsas juhatuse liikmete Anne Ermi, Villu Veski, Marko Lõhmuse, Leelo Lehtla ja Aare Tammesaluga saatnud kultuuriministeeriumile pöördumise oma murega.

Nad nendivad, et eelnevatel aastatel on tegevustoetuste suurused kontserdikorraldajatele selgunud jaanuarikuu jooksul ja festivalide riigipoolne rahastus hiljemalt veebruari keskpaigaks. See on andnud ligemale 40 suvefestivalile võimaluse ka kultuurkapitali 20. veebruari taotlustähtpäevaks koostatavais taotlustes arvestada riikliku rahastamise osakaaluga festivalide eelarvetes. Praeguseks on see kuupäev juba möödas.

„Arvukatel kultuuriturismi arenduskoosolekutel, loomemajanduse nõukodades ja Euroopa muusikafestivalide liidu konverentsidel on selgelt välja öeldud vajadus turustada rahvusvaheliselt ja siseriiklikult muusikafestivale hooaja võrra pikema perioodi jooksul ehk siis turismimessidel, mis algavad juba sügishooajal. See tingis vajaduse saada kultuuriministeeriumi rahastusskeem festivalidele selgeks oluliselt varem kui jooksva aasta kevadeks,“ märgitakse pöördumises.

Festivalide korraldajad nendivad, et ministeeriumi juhtkonna eelmise sügise retoorika, kuidas 2013. aasta tegevustoetuste ja festivalide rahastamise otsused tulevad ajaliselt varasemad, selgudes juba kohe aasta algul, andis lootusi positiivseteks muutusteks, ent olukord on võrreldes aastaid toimunud praktikaga oluliselt hullem.

Selline olukord ja infosulg paneb raskesse olukorda paljud festivali- ja kontserdikorraldajad ja tekitab niigi alarahastatud valdkonnas lisapingeid ning suurt ebakindlust.

Kultuuriministeeriumi asekantsleri Ragnar Siili selgitust mööda põhjustas olukorra asjaolu, et seekord laekus ligemale sada taotlust ja projektide mahud on suuremad kui kunagi varem. Seega on nende ülevaatamisega rohkem aega läinud ja kultuuriministrile esitatakse toetusesaajate nimekiri kinnitamiseks hiljemalt 26. veebruaril.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles