Galerii: Kilingi-Nõmmes tähistati iseseisvuspäeva tavatult

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raido Keskküla
Copy
Iseseisvuspäeva tähistamine Kilingi-Nõmmes.
Iseseisvuspäeva tähistamine Kilingi-Nõmmes. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Saarde vald tähistas tänavu iseseisvuspäeva tavapäraselt erinevalt, 23. veebruari hilisõhtul liiguti Kilingi-Nõmme klubi eest ühiselt tõrvikutega rongkäigus lipuväljakule, kus südaööl kõlas riigihümn ja loeti ette iseseisvusmanifest.

Kilingi-Nõmme klubijkuhataja Piia Kajando jutu järgi pärines mõte tähistada vabariigi aastapäeva teisiti kohalikelt noortelt.  

Saarde kihelkonnast esimeses ilmasõjas ja vabadussõjas langenud sangaritele püstitatud ausamba juures luges iseseisvusmanifesti teksti ette Mihkel Vinogradov. Pidulikul üritusel esinesid tervituskõnedega riigikogu aseesimees Jüri Ratas ja Saarde vallavolikogu esimees Erli Aasamets.

Ratas rõhutas oma kõnes, et iseseisvat Eesti Vabariiki ei tohi võtta iseenesestmõistetavalt. „Meie riiki ja rahvast tuleb täna hoida samasuguse sihikindluse ja vaimsusega nagu meie esivanemad, kes Eesti Vabariigi välja kuulutasid ja selle iseseisvust vabadussõjas kaitsesid,” sõnas Ratas.

Seejärel kõlas skautide hümn “Eestimaa, mu isamaa” ja hundud andsid pidulikult hundulubaduse, et saada skautide ühingusse võetud.

Lipuväljakule kogunenud rahvale esinesid kohalikud taidlejad, vabadussõja ausambale aseti pärjad, kõlasid aupaugud ja taevasse lasti ilutulestik.

Kilingi-Nõmme iseseisvuspäeva üritusel osalenud kaitseliitlased sõitsid seejärel Tihemetsa lähedale, et süüdata küünlad vabadussõjas Punapargi lahingus 23. detsembril 1918 langenutele nende mälestuskivi juures.

Tagasi üles