Kes esimest korda Metalyzer 3B 2012-t näeb, kehitab ilmselt pettunult õlgu ja mõtleb, et kah mul asja, kõige tavalisem veloergomeeter või velotrenažöör.
Südant ja kopse hindab Wasas imevigur
Ei saa ju nii uhke nimega imevigur, nagu seda on kardiopulmonaalne hapnikuanalüsaatoriga koormustesti aparatuur olla midagi nii maist, nagu seda on jalgratast meenutav asjandus taastusravi & hotelli Wasa teise korruse kabinetis.
Tõsi, riistapuu juhtraua kohal laiutab kaks ekraani nagu linnu tiivad ja kaadervärgile annab natukenegi salapära ports juhtmeid.
Mare Koort, Wasa raviosakonna juhataja ja taastusarst, ütleb seadet suuril silmil tunnistajale, et midagi müstilist siin paraku tõesti ei ole.
Testil pikk sissejuhatus
Kardio on süda ja pulmo kops, nii et kokku saabki seadme, mis näitab südame ja kopsude vastupidavust koormusele ja aitab määrata, millal saabub kehale anaeroobne lävi ehk kus on piir, mille ületamisel hakkab organism töötama hapnikuvõla tingimustes.
Nii lihtne see ongi? Eriti täieliku võhiku arvates.
Liiati on testiga alustada kibelev profaan selleks ajaks juba edukalt läbinud doktor Koorti oma veerand tundi väldanud küsimustevooru ja talle on jõutud teha elektrokardiogramm (EKG).
Nii esimesel juhul kuuldu kui teisel juhul nähtu on tohter Koorti veennud, et katsealune on Metalyzer 3B 2012 tarvis küllalt kõbus, pealegi on aparaat määratud teenima nii noori kui vanu, mehi kui naisi. Nii tippsportlasi kui kepi toel komberdajaid.
Ära – ja seda resoluutselt – öeldakse ainult inimestele, kellel on rasked südame rütmihäired, värske südameinfarkt, aordihaigused, tromb kopsus, ja neilegi, kellel on pidev valu rindkeres ja testile eelneva EKG näidud ärevust tekitavad.
Et protseduuri ajal tuleb pedaale vändata, pole aparaadi juurde asja jalgade süvaveenide põletikuga inimestel, kuid neilgi, kellel neerupuudulikkus, äge maksahaigus, aneemia, kõrge vererõhu ülemine näit pealt 200, ja lihtsalt palavikus tõbistelgi.
Kuid kõik ülejäänud: tere tulemast! Enne, kui Metalyzer 3B 2012-le algab tormijooks.
Aparaat näeb kõike
„Praegu on päevas üks-kaks inimest, alguse asi, ja seda seinast seina,“ ütleb doktor Koort läinud aasta lõpus muretsetud aparaadi kohta, milletaolisi Pärnus rohkem ei ole. Mis Pärnust: Eestiski leiab analoogseid seadmeid vaid Tallinnas ja Tartus.
Seinast seina väite räägib tohter kohe lahti jutuga sportlastest, kes kütsid siinsamas ruumis hiljuti välja sellised numbrid, et aina ahheta, ent meenutab proteesiga inimestki, kes näitas testimisel oma vanuse kohta igati normaalset tulemust.
„Kui jagada inimesed gruppidesse, siis sportlastele näitab aparaat tema suutlikkust, mittesportlane saab siin teada, kas tal on äkki mingi peidetud viga,“ räägib doktor Metalyzer 3B 2012 pakutavatest võimalustest. „Test on ju sisult provokatiivne, sest lisame kogu aeg koormust ja jälgime, kas tekib mingi nihe või mitte.”
Ent aparaat näitab sedagi, kui tulemuslik on olnud südamelihase infarkti üle elanud inimese ravi ja millised on taastusravi soovitatavad koormused.
Kas normaalseks eluks taastuja peab oma edenemise teel piirduma rahuliku kõnniga, võib ta sörkida või joosta korraga koguni 12 kilomeetrit. Või tohib ta tervist ohtu seadmata võtta ette veel midagi sootuks suuremat füüsilist pingutust nõudvat.
„Nii et aitame koostada nii taastumisprogrammi või treeningplaani ja mitte ainult südamehaiguse järel, vaid üldse,“ võtab tohter jutuotsad kokku.
Mask näkku ja tuld
Nii saab allakirjutanugi lõpuks sadulasse ronida, aga mitte veel testiga pihta hakata.
Et tegemist on siiski kardiopulmonaalse hapnikuanalüsaatoriga, ulatatakse hulga anduritega ehitud uuritavale veel mask. Nagu oleks ta nii hirmsa näoga, et see ei sünni tema ümber sebivatele naistele vaadata.
Näokattel on siiski hoopis proosalisem funktsioon: selle abil saab mõõta kopsufunktsiooni ja hingamissuutlikkust.
Ja siis see algab. Test. Koormusega 40 vatti. Vererõhuga 110–75.
Et 16 minutit hiljem lõppeda koormuse 110 vatti ja vererõhu 165–80 juures.
Pärast mida hulk aega hapnikuanalüsaatoriga koormustesti aparatuuri antud näitajaid üldistanud tohter trükib testist taastujale edaspidiseks targaks talitamiseks välja hulga nõuandeid. Täpsemalt selle, et treeningutes on mõistlik jääda koormuste juurde, mis ei tõsta pulssi üle 100–110 löögi minutis ja et neid ihulisi koormusi on soovitav taga ajada kas kepikõnnis, vesijooksus või mõistlikus rattasõidus.
Ühele vanamehenässile jälgimiseks üldse mitte pahad soovitused.