Idud aitavad kevadel väsimust peletada

Riiamarii poe müüja Galina Markvart kasvatab kodus idandamislava ülemisel korrusel herneid, jätab kaane peale panemata ja hernevõrsed kasvatavad ilusa rohelise mütsi, millest neid kääridega salatisse lõigata saab. Foto: Ants Liigus

Seemnete idandamine on ülikiire, lihtne ja odav viis endale ise tervist turgutav toidulisa kasvatada.

Ehkki seemneid võib idandada aasta läbi, on just talve teisel poolel, kui kevadväsimus kimbutama kipub, idandamise kõrghooaeg ja selle vastu hakkavad huvi tundma needki, kes seni kordagi ise kodus idandeid kasvatanud pole.

Algajail on kõige lihtsam alustada mungoaga, mida leiab nii mahe- kui ka suurematest toidupoodidest. Munguba annab saaki mõne päevaga ja maitse on enamiku inimeste arvates meeldivalt mahe, isegi lapsed krõbistavad neid isukalt. Lutserni on samuti lihtne idandada ja sellegi maitse meeldib paljudele.

Idandite kasvatamise hõlbustamiseks müüakse poodides spetsiaalseid purke ja lavasid, aga läbi saab ajada vanamoodi purgi, marli ja kummirõngaga. Asja võib veelgi lihtsamaks muuta ja seemnete idandamiseks võtta mõni plastmassist toidukarp ning selle kaanesse õhutamiseks ja vee äravooluks augud torgata. Kes plastmassnõusid tervislikuks ei pea, võib klaaspurgi metallkaanesse augud torgata ja jällegi on idandamisnõu valmis.

Keemia ostmise asemel

Pärnu südalinnas asuva Riiamarii mahe- ja loodustoodete poe müüja Galina Markvart rääkis, et inimeste huvi idandamise vastu kasvab iga aastaga.

“Just sel kevadel tundub asi tohutult populaarne olevat,” lisas Markvart. “Selle asemel et süüa keemilisi vitamiine, kasvatavad inimesed idusid, millest saab rohkem kasulikke aineid kätte ja on hulga odavam. Pealegi on rohetavad idandamislavad väga ilusad ja kaunistavad kööki.”

Markvart kasvatab oma kodus idusid juba viiendat talve ja isegi kass näksib neid vahel. “Loom on tark ja teab, mis talle kasulik on, lutserni idud on minu kassi maiustus,” rääkis ta.

Idandamiseks sobivaid seemneid on väga palju: lutsern, lääts, rukola, redis, sinep, päevalill, kõrvits, nisu, kaer, tatar, kikerherned, kanep, brokkoli ja veel hulk muid. Loodustoodete poodide kõrval on idandamiseks sobivad seemned müügil tavalistes toidu- ja aianduskauplustes, kuid kindlasti peab jälgima, et seemned oleksid kemikaalidega töötlemata.

Näiteks võib osta poest kooritud ja kuumutamata päevalilleseemneid, mis kenasti idanevad ja on oma kahe rohelise idulehekesega väga ilus taldrikukaunistus.

Vähe korraga

Esimest korda idandama asudes võtke vaid väike peotäis seemneid, sest need paisuvad idanedes palju, mõni isegi kümme korda. Pealegi tuleb valmis idud mõne päeva jooksul ära süüa, mistõttu ei tasu liiga palju seemneid korraga idandada. Pigem paari päeva tagant uus väike ports hakkama panna.

Üldjuhul käib idandamine nii: seemned tuleb puistata õhukese kihina idandamisnõusse, loputada jooksva vee all ja siis jätta rohke veega ööseks seisma.

Hommikul valage leotusvesi ära ja loputage seemned puhta veega. Kui kasutate tavalist purki või karpi, pange sellele kummirõngaga marli või auklikuks täksitud kaas peale ja keerake anum taldriku kohale poolviltu, et liigne vesi ära nõrguks ja õhk ligi pääseks. Näiteks nõudekuivatusrestil on purki lihtne poolviltuselt seisma sättida.

Edaspidi tuleb idusid loputada puhta veega vähemalt kaks korda päevas ja seemned peavad kindlasti kogu idanemise aja niisked olema.

Seemned vajavad pisut erinevaid kasvutingimusi ja arenemisaega. Kui osta poest spetsiaalne idandamislava, on sellega kaasas raamatuke, kus seemnete kaupa ära toodud nende kasvatamistingimused. Seemnete pakenditel on samuti nende kasvunõuded.

Enamasti saab idusid sööma hakata kolme kuni viie päeva pärast, kui idud paari sentimeetri pikkuseks sirgunud. Liiga pikaks ei tohi idusid lasta. Kui paraja pikkusega idusid kohe ära süüa ei jõua, tuleb need panna karbiga külmikusse, kus neid kuni nädala hoida tohib.

Idandeid võib tõsta prae kõrvale, supi peale, segada salatisse, puistata võileivale. Munguba võib kausikesega diivanilauale tõsta ja telerivaatamise ajal ära krõbistada.

Isegi seemnete loputamisest ülejääv vesi tasub ära kasutada, näiteks kastmisveena. “See on erakordselt hea lilleväetis,” kinnitas Markvart. “Aga vedeliku võib ka supipotti valada.”