Kindlasti märkasid paljud Rääma tänava kaudu töölesõitjad või -astujad, kuidas veel enne majandussurutise algust Väike-Aru 4 välisilmet vuntsiti. Tööjõu vaba liikumise näiteks olid seal Poola töömehed.
Kalev Vilgats: Kliendid hädas Jart Konsuldiga
6. mai 2009, 08:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võiks arvata, et korteriühistu lasi teha vajaliku töö, et tuulisel jõekaldal inimeste elamistingimusi parandada. Paraku käiakse nüüd osa töid tegemata jätnud AS Jart Konsuldiga kohut.
Kolgata tee kohtus
Korteriühistule Väike-Aru 4 tegi hinnapakkumise kolm firmat. Jart Konsuldi pakkumine tundus neist kõige vastuvõetavam ja 8. jaanuaril 2007 sõlmiti töövõtuleping.
Nüüd saab tellija aru, et käitus heauskselt, kui sõlmis lepingu järgmistes punktides: armeering (sokkel, otsaseinad, fassaad), lisapahteldus (sokkel, fassaad, kaks otsaseina) ja viimistlus polümeerse hõõrdkrohviga (sokkel, fassaad, kaks otsaseina).
Kõik viimistlustööd sokli osas olid ette nähtud, sokli soojustamist tellija ei nõudnud.
Jart Konsult väidab nüüd, et olemas on pooltevaheline kirjalik leping, milles KÜ Väike-Aru 4 loobus sokli armeerimisest, lisapahteldamisest ja polümeerse hõõrdkrohviga viimistlemisest. Firmal pole sellist lepingut esitada, sest seda ei olegi.
Peale kõige muu viimistles Jart Konsult korterelamu soojustatud otsaseinad vale värvitooniga.
Peale sokli viimistluse jättis Jart Konsult viimistlemata trepikoja uksed. Välisuste kohal olevate varikatuste ja hoone seinte vahed on kinni panemata, seetõttu pole tagatud sademekindlus. Varikatused võttis maha ja pani hiljem tagasi Jart Konsult, sest need segasid fassaaditöid. Korduvatele meeldetuletamistele sai ühistu vastuseks, et värvid on olemas, tihendusmaterjal samuti, kohe teeme ära. Siiani pole midagi tehtud.
Vaatamata kohtu mitmele soovitusele asuda otsima pooltevahelist kompromissi, ei ole seegi õnnestunud töövõtja suhtumise tõttu.
Lõpuks otsustas KÜ Väike-Aru 4 juhatus 2. detsembril 2007 moodustada komisjoni tööde üleandmiseks ja vastuvõtuks. Sellest teavitati Jart Konsulti. Lisati, et vaegtööde kohta koostatakse aktile kirjalik lisaprotokoll. Kindlaks määrati kuupäev ja kellaaeg, kuid taas tulutult.
Jart Konsult jättis sokli viimistlustööd tõesti tegemata ega küsinud selle eest raha, ent selline areng korteriühistut ei rahulda. Nende soov on, et sokkel oleks projekti järgi ja vastavuses töövõtulepinguga viimistletud. Tellija ei osanud uneski arvata, et Jart Konsult kukub ühepoolselt muutma lepingut.
Viimistlemata sokli tõttu on seal hakanud vohama hallitusseen, mis juba on jõudnud paljudesse esimese korruse korteritesse. Ühistu juhatus on alustanud aeganõudvat tööd kahjude kindlakstegemiseks ja hindamiseks.
Kõike siin kirjas olevat ja muudki arvestades esitas KÜ Väike-Aru 4 kohtusse nõude lugeda töövõtuleping ülesöelduks. Nõuda hagejalt sokliosa viimistlemist tema omavahendite arvel. Nõuda praaktöö (otsaseinte vale värvitooniga värvimine) viimist vastavusse projektiga hageja omavahendite arvel. Lõpuks sisse nõuda hagejalt kostja kasuks leppetrahv.
Meeldetuletuseks, et jutt käib töödest, mis pidanuks saama valmis 2007. aastal. KÜ Väike-Aru 4 kostjana asus kohtuteele 2. juunil 2008. Veidi rohkem kui kuue kuu pärast, 12. detsembril 2008 rahuldas Pärnu maakohus hoopiski Jart Konsuldi hagi korteriühistu vastu! Kohtuveskid jätkavad jahvatamist.
Kes vastutab?
Küsimus on lihtne: kes vastutab ehituspraagi eest? Eesti kaubandus-tööstuskoja jurist Mait Palts vastab üheselt: vastutada saab loomulikult see, kes ebakvaliteetse töö tegi või selle eest vastutuse võttis. Seega Jart Konsult, millega sõlmiti töövõtuleping.
Isegi asjatundmatu silm näeb Väike-Aru 4 korteriühistu maja silmitsemisel praaki. Eesti rahvasuu ütleb sellise kohta, et ”saada s…a asjale, karga ise kannule”.
Asjatundjad teavad rääkida, et kunagi oli AS Jart tõsiselt võetav firma ja Eestis üks esimesi, mis hakkas tegelema fassaadide lisasoojustamisega. Eks edukusest või pea ringi käima hakata.
Krediidiinfo kohaselt on nii Jardil kui Jart Konsuldil võlgnevusi nii inkassofirmadele kui koostööpartneritele, tõenäoliselt probleeme maksuametiga.
Mida sellest järeldada?
Toimetuse käsutuses dokumentide järgi pole KÜ Väike-Aru 4 ainus, mis Jart Konsuldiga vaeva näeb. Kaks aastat on objekt üle andmata ja käivad rahalised vaidlused KÜ Papiniidu 33ga.
KÜ Kooli 5 tellib ehituslikku ekspertiisi, KÜ Väike-Aru 4 kohtusaaga on pooleli ja tööd lõpetamata, maja pole üle antud, tehniline dokumentatsioon puudub.
Mis aitaks?
Ühistud, millel kohtuvaidlus pooleli, peavad oma Kolgata tee lõpuni astuma. Ilmselt on möödapääsmatu koostada üle-eestiline ehitajate must nimekiri. Korteriühistute puhul võiks nimekirja koostamise algataja olla korteriühistute liit. See nimestik koondaks kõik Eesti ehitusettevõtted, millega tööde tellijatel on tekkinud suuri probleeme.
Nimekiri peaks olema korteriühistute liidu kodulehel kättesaadav kõigile, iga juhtumi juures olgu probleemi lühikirjeldus.
Ehitusfirmadelt tuleb hakata nõudma soovituskirju eelmistelt tellijatelt. Muide, nii teeb üksjagu ehitusmehi, kes tööde üleandmise järel küsivad tellijalt järgmiste tarvis soovituskirja, samasugune praktika on toiminud mujal riikides. Nõrgast lohutusest, et praegune majandusolukord saasta ehitusturult minema pühib, ei piisa.