Haiglakoor ravib kuulajaid laulurõõmuga

Koorijuht Ester Murrand võtab süntesaatoril laulu üles ja lauljatel tuleb hoogu ja lusti proovi edenedes aina rohkem juurde. Foto: Urmas Luik

Pärnu haigla hobikoor Ristik paneb oma esinemistega särama haigla tähtsad ja pidulikud sündmused, viib laulurõõmu patsientidele ja annab kontserte kaugemalgi.

Igal esmaspäeval kogunevad kooriliikmed haigla raamatukoguruumi proovi. Mõned kiirustavad laulma otse vastuvõtult, alles valge vorm seljas ja nimesilt rinnas. See aga ei tähenda, et enne proovi kolleegidega tööjutte aetakse: kirjutamata seaduse järgi jäävad haiguslood ja töised tegemised harjutusruumi ukse taha, selleks koor ju ongi, et igapäevatööst veidi puhkust saada.

Küll kuuleb proovis tihti tööteemalisi nalju, mis tekivad näiteks laulutekstide väänamisel.

Koor kui jõuluprojekt

Haigla koor tuli esimest korda kokku 2009. aasta oktoobris sisekliiniku projektikoorina koorijuht Helvi Treibluti taktikepi all.

“Igal aastal peavad sisehaiguste kliiniku töötajad midagi ette valmistama, et jõulupeol pakki saada,” meenutas laulja Maie Kaasik. “Otsustasime seekord koos laulda.”

Esialgu õpiti selgeks kolm laulu, millega kolleege kliiniku jõuluüritusel ja hiljem haigla suurel jõulupeol üllatada. Äsjasündinud kollektiivi esimene etteaste kujunes menukaks. Sai selgeks, et kokku on sattunud põnev seltskond, kellele meeldib laulda. Nii julgeti kutsuda osalema kolleege teistestki kliinikutest.

“Algul teised ei julgenud hästi tulla, arvasid, et see rohkem siseosakonna asi, aga tasapisi tuli meie punti aina rohkem inimesi,” rääkis Kaasik.

Sügisest 2010 õpetab laulmist ja laule Ester Murrand.

“Helvi kutsus mind enda asemele, kuna temal oli liiga palju tööd. Alguses veidi kahtlesin, otsustasin, et vaatame kõigepealt, kuidas me sobime. Aga minu meelest me klappisime kohe?” arvas Murrand ja kooriliikmed noogutasid nõusolevalt.

“Minul on väga hea meel, et mind siia kutsuti,” jätkas koorijuht. “Ma tahaksin muidugi aina koori taset tõsta, aga saan aru, et kuskil tuleb lagi ette ja eesmärk on rohkem inimestele rõõmu valmistamine. Seepärast valime repertuaari estraadi ja teiste mõnusate laulude hulgast, millele teen ise lihtsad seaded.”

“Pole sul need seaded nii lihtsad midagi,” vaidlesid lauljad vastu.

Areng on koori tasemes kahtlemata toimunud, sest esimesed lood lauldi ühe-, siis kahehäälselt, nüüd saavad lauljad hakkama juba kolmehäälsete seadetega ja kevadkavas on üks neljahäälnegi.

“Lasteaiaansambli tasemelt on jõutud lastekoori tasemele,” arvasid lauljad naeruselt.

Repertuaaris on rõõmsad laulud eesti ja välismaa autoritelt. Ise nimetavad lauljad end lusti- ja laulukooriks, kuna proovid on täidetud laulude, nalja ja naeruga.

Laulda on vahva

Kõige rohkem osalejaid on 24-liikmelises kooris sisehaiguste kliinikust. Lauljate hulgast leiab kliiniku juhatajaid, arste, õdesid-vanemõdesid, sekretäre, raamatupidajaid ja teisi töötajaid.

Kooris laulab vaid üks mees – füsioterapeut Jaan Tammeorg. Seepärast kaaluti koori nimevalikul naljaga pooleks nime “Jaanimardikad”, kuid peale jäi haigla aadressile vihjav Ristik.

“Oleme kutsunud sisehaiguste klliniku juhatajat Veiko Vahulat meie hulka, ta on väga musikaalne inimene, aga kahjuks väga hõivatud,” rääkis Murrand. 2010. aasta jõulupeol on Vahula siiski kooriga koos esinenud.

Mõni laulja teeb kaasa linna teistes koorides, mõni osales viimati lastekooris, mõnel puudus koorilaulukogemus üldse. Lauljad meenutasid muiates, kuidas koori tulles põhiliseks ettelaulmise looks oli lihtne lastelauluke “Sepapoisid”.

“Igal sügisel on inimesi juurde tulnud, kuid kõigile siin ei sobi,” seletas koori asjaajamisega tegelev sisekliiniku taastus- ja järelraviosakonna vanemõde Piret Lillemaa.

“Mõni laulja ootab väga kõrget taset, meil aga käib töö koos nalja ja naeruga. Siin pole tipptase eesmärk omaette, meile lihtsalt väga meeldib koos käia ja laulda ning kui saame vahel mõne väljundi esinemiseks, on eriti lahe.”

Sega- või naiskoor?

Ristik on käinud laulmas Tammiste hooldekodus, haigla psühhiaatriakliinikus ja hooldusraviosakonnas, eelmisel suvel isegi Tahkuranna hapukurgifestivalil. Plaanis on sel kevadel osaleda ansamblite võistulaulmisel Sindis.

Vastutusrikkad on esinemised haigla jõuluüritustel, sest Pärnu mastaabis suure asutuse pidudele tuleb kokku väga palju rahvast.

“Tööd” saab koor ka siis, kui haiglas toimub mõni vabariiklik konverents, viimati esineti näiteks hooldusravikonverentsil.

Traditsiooniks tahetakse muuta kevadkontsert, mis eelmisel aastal toimus kunstide majas. “Meie pereliikmed tahavad näha, miks me esmaspäeviti hiljem koju tuleme ja mida siin harjutame,” nentis Lillemaa.

Kooriliikmed kahetsevad, et enam pole televisioonis saadet “Laululahing” – sinna oleks tahtnud end proovile panema minna.

“Oleme mõelnud, et võiks laulupeolegi minna, aga kuidas? Kas segakoor ühe mehega või peaksime Jaani välja jätma ja minema naiskoorina?” küsis Murrand muigamisi.

Vähemalt üht haiglakoori teavad lauljad veel – Mare Väljataga juhib koori Ida-Tallinna keskhaiglas, nemad teevad džässilikuma suunaga muusikat. Teistes Pärnu ettevõtetes aga ei tea keegi rohkem laulukollektiive olevat.

Töökoht haiglas loob tihti olukordi, kus prooviks või esinemiseks kogu kollektiivi kokkusaamine on raskendatud: meedikud on väga hõivatud, ikka on keegi õppimas või koolitusel, alati puudub keegi vahetustega töö pärast. “Enne esinemist lisaprooviks kõigile sobiva aja leidmine on üks raskemaid asju üldse, logistiliselt peaaegu võimatu,” tõdes Lillemaa ohates.

Koostöö ja muusikateraapia

Kooriliikmed leiavad, et nendega, kellega koos lauldakse, on muul ajal palju lihtsam tööasju ajada. Haigla on suur ja eri kliinikud omavahel just tihti ei suhtle, aga kui erialaselt peab mõne patsiendi suhtes konsulteerima, on mõnus koorikaaslasega koostööd teha.

Arstide ja õdede suur töökoormus on kõigile teada. Kuidas meedikud üldse jaksavad pärast tööd veel lauluproovi tulla? “See annab just sära ja jõudu juurde, täielik muusikateraapia,” kiitsid lauljad läbisegi. “Pärast proovi lähevad kõik uksest välja säravate silmadega,” nõustus koorijuht.