Kõrtsipidaja kogub mototippude autogramme

Motohuviline ettevõtja Jüri Pärn peab külapoodi ja kodukõrtsi ning kogub krossisõitjate autogrammidega plakateid. Foto: Urmas Luik

Jürikuu lõpulaupäeval põristab Jõesuu vahel sadakond tsiklifänni, „Streetmoto“ tänavusest orienteerumissarjast osavõtjat, kellel tuleb kaardi järgi leida korraldaja peidetud kontrollpunktid Kõrtsiteel.

See on marsruudi tinglik nimetus kogunemiskoha, Kodukõrtsi järgi, mida nagu külapoodigi peab ürituse üks eestvedajaid Jüri Pärn. Põnnist peale Jõesuu poiss, kes keeras sovhoosis traktori- ja autorooli ja kui sotsialism kapitalismiga asendus, võttis 1992. aastal majandist jäänud söökla rendile, sest tema juhtmõte kõlab: tahta, tegutseda, pingutada.

“Laiskus on edasiviiv jõud, ei viitsi Soome tööle minna, katsud kohapeal kuidagi hakkama saada,” muheleb osaühingu Limbo J.P. omanik ja tegevjuht Jüri Pärn. “Suvel on siin elavam, turist tuleb Soomaale vett ja võsa vaatama, talvel on vaiksem,” räägib koos endaga viiele inimesele tööandja. Need ajad, kui osaühingu palgal oli 16 töötajat ja poodi peeti ka vallakeskuses Toris, olid jutukaaslase ütlust mööda hoopis teised. Vaikelu rahvuspargi väravas aitavad katkestada peolaudade tellimused Sindist Vändrani.

Kodukõrtsi praadide, suppide, magustoitude valik on mitmekesine ja kohapeal küpsetatud saiakesed isuäratavad, hind on siin sätitud maainimese tasku järgi. Lõunatunnil on majaesine parkla autosid täis ja lauatagused sööjaist hõivatud.

Söögitoa seinale on paigutatud krossi tippsõitjate plakatid, autogrammid peal.

“See on minu au ja uhkus,” näitab Jüri Pärn seitsmekordse maailmameistri Stefan Evetsi autogrammiga plakatit. “Seal oli ikka kõva trügime, lapsed ja fännid, minu naine on väikest kasvu, ta puges teiste vahelt lihtsalt läbi, et autogrammi saada.”

Ettevõtjasoont hakkasid kaks maanoort, Jüri ja Kaie, arendama linnas jäätist müües. Nüüd õpetab Kaie Pärn kutsehariduskeskuses tulevasi müüjaid.

Plakatite vahel ripub seinaleht Jlme, mis pikalt välja öeldes tähendab Jõesuu loodussõprade maja enduurorakukest ehk sõpruskonda, kes naudib oma harrastust.

“Kui poeg oli kolmene, nõudis ta endale juba tsiklit, nii et isade hullus kipub poegadele üle minema,” tähendab Jüri Pärn, hääles uhkus, et käbi kukub kännu ligi.