Uksed-aknad valmivad välisturule

“Meie sortiment areneb koos turuga,” ütleb OÜ Säästke tegevjuht Sven Haftan Nielsen. Foto: Urmas Luik

Pärnumaa edukamate ettevõtete tipus on osaühing Säästke, mis on ettevõtluskonkursil tunnistatud maaelu edendajaks ja annab tööd 180 inimesele.

“Kolmandik neist on kohalikud, kolmandik tuleb mujalt vallast ja kolmandik väljastpoolt,” teeb OÜ Säästke tegevjuht Sven Haftan Nielsen kerge arvutuse. Rahvuselt taanlane, räägib ta riigikeelt soravalt ja kiiresti.

Külaserva sovhoosiajal ehitatud sigalat mäletavad vaid eakamad kohalikud, selle asemel ja kõrval on tänapäevased tootmishooned, milles valmivad puidust uksed ja aknad. Siin teenivad leiva lauale Tootsi turbabriketivabriku sulgemise ohvridki.

“Me ei ole suunatud Eesti turule, vaid välismaisele turule, peamiselt Taani, Eestis me reklaami ei tee ja meie sortiment areneb koos turu vajadustega,” räägib Nielsen.

Tema kodumaal Taanis 1975. aastal asutatud ja Commerz ApS-ile kuuluv ettevõte tõi tootmise Eestisse sajandivahetusel ning kinnitas kanna Tori vallas. See on nagu muinasjutt, sest mis saab olla ühe vallavanema suurim unistus kui kohapeal töökohti loov ettevõtja.

Paraku on Nielseni kulm kortsus, sest Eesti valitsus ei hooli tema sõnade järgi maaelu arendamisest ja surub vabaturu võrguteenuste hindadega tugevamadki maaettevõtjad põlvili. Ja taanlase kulm on kortsus ka sellepärast, et uste-akende tootmist on vaja nõudlusega sammu pidades laiendada, juurdeehituse detailplaneering on tehtud, projekt olemas, aga ametkondliku bürokraatia labürindid aina tihenevad.

“Maakond ja vald teevad koostööd, näiteks paigutati bussiliinid nii, et need sobivad meie ettevõtte tööaegadega, aga nüüd käivad jutud, et maavanemaid pole vaja ja maavalitsused kaotatakse ära, kas peame siis hakkama sõitma Tallinna, et midagi muuta?” küsib Nielsen ega tea, kas tema küsimusele olekski vastajaid.