Andris Tammela: Kust võetakse Eestis hinnad?

Andris Tammela. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Üks mu agaralt sportiv tuttav rääkis hiljuti, kuidas ta pidi end Pärnus spordipoes seaks vihastama, kui nägi müügil 50protsendilise allahindlusega dressipluusi, mille ta ise soetas sügisel täishinnaga. Vihastamise põhjuseks oli asjaolu, et täishind, millega tuttav pluusi ostis, oli sellest nn allahindluse hinnast väiksem.

Tuttav ei suutnud ära imestada, kui naglalt Eesti kaupmehed oma kliente petavad. Samal ajal on tõenäosus sellise pettusega vahele jääda ilmselt üsna väike.

Ise kuulun juba mõnda aega nende eestlaste hulka, kes üritab oma riidekraami tuua välismaalt, sest kohalikud hinnad ei kannata mitte mingit kriitikat.

Lõin hiljuti kokku, et mul tuleb odavam elada nädalake turistina Londonis ja teha sisseoste seal kui käia Eestis poes. Reisile ja ostudele kulunud raha eest ma Eestist samas väärtuses riideid ei saa. Poes käigu kõrval annab ju lisaks võõras linnas lõbusalt aega veeta.

Kui jaanuaris pakkusid Eestis spordipoed suure allahindlusega talvejopesid hinnaga 70–100 eurot, siis Londoni kesklinnas asuvast kauplusest sai samal ajal kvaliteetse kaubamärgiga samaväärse toote alates 20 eurost.

Uudistades jopede tootjamaad, selgub, et need on tihtilugu pärit ühest ja samast kohast. Seega on minu jaoks küll arusaamatu, miks on toode Eestis kordades kallim.

Mul oli aasta lõpus vaja uut triiksärki. Seadsin sammud Pärnu kesklinna särgipoodi ja sain seal ehmatuse osaliseks. Triiksärgi eest küsiti 55 eurot! Arvasin, et müüja on hulluks läinud. Ta lohutas mind, et aasta alguses tuleb neil suur allahindlus, 30–50 protsenti, ja seega sain nädal hiljem sama särgi samast kohast 30 euroga.

Kuigi ma ei ole seal särgipoes veel kordagi ühtki inimest näinud, huvitab mind siiski, kes on see maksujõuline kunde, keda annab niimoodi lüpsta, et firmakauplust Pärnu kesklinnas tasub pidada.

Saan aru, et Londonis müüakse massi pealt, meil on kindlasti poes vähem kliente ja käive väiksem, ometi ei ole ma nõus ostma Pärnu kauplusest trennisärki 30 euroga, kui see maksab mujal 5 eurot, kingi 100 euroga, kui mujalt saan need 30ga, ebakvaliteetseid teksasid 25 euroga, kui võin firmatoodangu 15ga osta.

Et väljaspool Eestit ostmine on muutunud niivõrd odavaks ja kasumlikuks, soovitan Eesti kaupmeestel oma hinnapoliitika üle vaadata. Ei ole see kunde midagi nii loll, et teda lihtlabaselt lüpsta võib. Kui ikka kauplus on tühi ja käive väike, tasuks kaupmehel peeglisse vaadata ja kasumimarginaal inimlikumaks muuta.