Pärnu Vene gümnaasiumis lõppes kaks nädalat kestnud eesti keele dekaad, mis sedapuhku oli pühendatud karjääriplaneerimisele.
Et siht oleks silme ees
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist jätkus nii väiksematele kui suurematele. Esimese ja teise kooliastme õpilased joonistasid-jutustasid teemal „Minu vanemate ametid“ ja „Minu tulevane elukutse“, toimusid samasisulised luulevõistlused ja 6. klasside „Kuldvillak“ koos Paikuse põhikooli eakaaslastega. Algklasside õpilased olid publikuks neljandike instseneeritud muinasjutule „Helde puuraiuja“. Tublimatest tublimad eesti keele õppijad aga vaatasid Endlas lastenäidendit „Põrr“.
Kolmandale kooliastmele ja gümnaasiumiõpilastele püüti eri ettevõtmistega karjäärisihti senisest selgemaks muuta. Edasiõppimisvõimalusi kodulinnas kajastas põhjalik stend kooli fuajees. Võisteldi motivatsioonikirja kirjutamises. Oma silmaga käidi kaemas ja õppimisvõimalusi uurimas TÜ Pärnu kolledžis, Saksa tehnoloogiakoolis, Pärnumaa kutsehariduskeskuses ja Paikuse politseikoolis. Swedbanki töötajad viisid gümnaasiumiõpilastele läbi seminari „Rahaplaneerimine ja säästmine“, J. Krinal maksu- ja tolliametist haris teemal „Maksud – meilt või meie jaoks?“ Õppenõustamiskeskuse töötajad korraldasid kaks töötuba noorte endi valitud teemadel „Ajaplaneerimine“ ja „Tööotsimisoskuste arendamine“.
On juba traditsiooniks kujunenud, et eesti keele dekaadi ajal tulevad külla vilistlased, kes kohtuvad õpilastega ja kõnelevad neile eesti keeles oma karjääriteest. Käesoleval õppeaastal olid külalisteks Andrei Jämsä, kelle nimi kommentaare ei vaja, ja erivajadustega inimeste toetusühingu Tugiliisu tegevusjuht Margarita Razorjonova.
Mida arvavad 10. klassi õpilased äsjastest ettevõtmistest?
„Mõistsin, et on tõesti oluline minna pärast gümnaasiumi edasi õppima ja üliõpilasaastad on elus ühed kaunimad.“ (Julia)
„Pärast Saksa tehnoloogiakooli ja kutsehariduskeskuse külastamist hakkasin enam mõtlema just kutseõppele.“ (Jegor)
„Enne ma ei teadnud, millega tahaksin tulevikus tegelda. Pärast õppekäiku TÜ Pärnu kolledžisse sain aru, et selleks on turism.“ (Olga).
„Pani mõtlema, miks peaksin edasi õppima Tallinnas või Tartus, kui võin Pärnus leida endale sobiva õppeasutuse.“ (Aleksandr)