Šveits megapalkade kallal

Kalev Vilgats
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Šveitsi riiginõunik Thomas Minder oli tippjuhtide superpalkade ning ülemääraste boonuste vastase rahvahääletuse algataja. Nüüd on seaduseandjate kord.
Šveitsi riiginõunik Thomas Minder oli tippjuhtide superpalkade ning ülemääraste boonuste vastase rahvahääletuse algataja. Nüüd on seaduseandjate kord. Foto: Reuters

Selge enamus šveitslasi hääletas äsjasel referendumil tippjuhtide erakordselt kõrgete palkade ja soodustuste vastu.

Osa vaatlejaid peab pühapäevase referendumi tulemust võiduks ülbuse ja ahnuse üle. Teiste arvates ei suuda rahvuslikud piirangud asendada üleilmset regulatsiooni.

Itaalia liberaal-konservatiivne majandusleht Il Sole 24 Ore kirjutaski, et rohkem oleks kasu ülemaailmsest regulatsioonist, sest kohalikud seadused globaalsel turul viivad vaid kaosesse. Vaatamata kõigile lubadustele, on uute eeskirjadeni rahanduse ja krediidi sektoris veel pikk maa. Algatustest puudu ei ole: USA-l on Dodd-Franki seadus ja Euroopal oma spekulatsioonivastased eeskirjad, kuid selles probleem ongi. Kõigi nende algatuste ”kohalik“ iseloom ähvardab põhjustada ohtlikke ebakõlasid, sest mõnes riigis võivad pangad ja firmad sattuda ebasoodsatesse konkurentsitingimustesse ja õhutada pangandusäri emigreerumist ”kaitsealadele“, kus ei kehti nii karmid seadused. Sellise poliitika näited olevatki Brüsseli algatus panna ülempiir pankurite boonustele ja Šveitsi rahvahääletus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles