Ohtliku lambipirni võib poodi tagasi viia

Enamasti kipub inimestel meelest minema, et säästupirnid ja päevavalguslambid on ohtlikud jäätmed ning neid ei tohi mingil juhul olmeprügi hulka, veel vähem maja taha kolihunnikusse visata, kuna lampides sisalduv elavhõbe on ülimürgine.


“Luminofoorlambid, sealhulgas erikujulised ja kompaktsed päevavalgus-, säästu- ning muud lahenduslambid on keskkonnale ohtlikud neis sisalduva elavhõbeda tõttu,” rõhutas lambijäätmeid koguva ja töötleva firma Ekogaisma SIA Eesti filiaali juhataja Aivo Lokk.



Elavhõbedat on lampides enamasti vaid 0,02 protsenti, kuid sellest hoolimata tuleb kasutatud lambid koguda olmejäätmetest eraldi. Ohtlikud pole tavalised hõõgniidiga lambid ega halogeen- ja LED-lambid.



Ei oska vanast pirnist vabaneda


“Keskkonnaohtlikke lambijäätmeid saab kõige lihtsamini ära anda müüjate juures üks ühe vastu,” selgitas Lokk. “See tähendab, ostes müüjalt uue pirni, saate vana keskkonnaohtliku valgusandja sinna jätta. Nii tulekski meeles pidada, et kui pirn lakkab töötamast, pistke see tasku ja andke uut ostma minnes kaupmehele.”



Ehkki seadus nõuab, et ohtlike lampide müüjad vanadki vastu võtaks, ei tea paljud kaupmehed sellest midagi, möönis Lokk. Täpselt samuti pole ostjad asjaga kursis.



Ekogaisma SIA Eesti filiaali mullu tellitud uuring näitas, et inimeste teadlikkus säästulampide keskkonnaohtlikkuse suhtes on madal. TNS Emori tehtud uuringus osales 500 Eesti elanikku vanuses 15-74 aastat. Küsitlusest selgus, et 60 protsenti Eesti peredest kasutab säästupirne või päevavalguslampe, kuid paljudel neist puudub harjumus niisugustest jäätmetest ettenähtud korras vabaneda.



Pärnumaal üheksa kogumiskohta


Tarbijal on õigus anda kasutatud lambid ära tasuta, sest kulud katavad valgustite tootjad. Pärnumaal võetakse eri jäätmekogumisfirmade kaudu ohtlikke lambijäätmeid vastu üheksas kogumispunktis, mille tööd ja lambijäätmete töötlemist korraldab Ekogaisma SIA Eesti filiaal.



Sellele loole lisatud nimekirjas olevates kogumispunktides tunneb lambikonteinerid vastavate kirjade põhjal kergesti ära.



Tõsi on, et näiteks ühe läbipõlenud säästupirni äraviskamise pärast ei viitsi enamik inimestest teekonda ohtlike jäätmete kogumiskohta ette võtta. “Kasutuskõlbmatud pirnid võib aasta jooksul kõrvale panna ja kevadise suurpuhastuse ajal kokku korjata ning siis korraga ohtlike jäätmete kogumiskohta ära viia, ühtlasi näiteks vana arvutiekraani kaasa võtta,” soovitas Lokk.



Kui säästupirn põrandale kukub


Kui aga kellelgi juhtub säästupirn kodus katki kukkuma, tuleks esmalt tuba kindlasti korralikult tuulutada, selgitas Lokk.



Katkikukkunud säästupirni jäätmed oleks hea niiske lapiga kokku korjata, kindlalt kilekotti sulgeda ning seejärel võib olmeprügi hulka visata. Lapigi peab pärast kindlasti ära viskama, rõhutas Lokk.



Kogumispunktides kogutud kasutuskõlbmatuks muutunud lambid saadetakse töötlemiseks Lätti, kuna Eestis selline võimalus puudub.



Edasisel töötlemisel suunatakse klaas ja metall taaskasutusse. Peale klaasi, metalli ja gaasi tekib keraamikat (säästulambid) ja ülimürgist elavhõbedat sisaldavat pulbrit.



Ekogaisma on oma kolmeaastase tegutsemisaja vältel üle Eesti kokku kogunud ja töötlusse läkitatud üle 212 tonni lambijäätmeid.

Tagasi üles