Pärnu rannaliival nälga ega igavusse ei sure

Asso Puidet
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aegumatu klassika - kollased prügikastid ja punased pingid - tõstetakse nagu iogal kevadel taas rannaliivale.
Aegumatu klassika - kollased prügikastid ja punased pingid - tõstetakse nagu iogal kevadel taas rannaliivale. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Soojale suvele panustades trotsivad kaupmehed üleüldist majanduse jahtumist ja tarivad selgi supelhooajal müügiletid Pärnu randa, kus praegu käivad viimased ettevalmistused suureks suveks.


“Hoolimata majanduslangusest, on ettevõtlusaktiivsus ikka samasugune,” kinnitas Pärnu linnavalitsuse linnavara peaspetsialist Elo Juursalu. Seni on linnavalitsus sõlminud lepingu 19 suvekaupmehega, kes ühtekokku asustavad 35 müügikohta või kioskit väljapakutud 86st.



Juursalu sõnutsi võib uskuda, et kui päike juba palavamalt küpsetama hakkab, annab veel paarkümmend talveunest virgunud kaupmeest endast märku. Seda näitas eelmise aasta kogemus, mil välja müüdi 55 kauplemiskohta.



Jäätist, pinke ja burgerit


Suurim müügihitt algaval suvel on nagu ikka jäätis, mida praegu sõlmitud lepingute järgi hakatakse pakkuma tosinas müügikohas. Peale selle tavapärane rannatoolide laenutus, kaks minigolfirada, jalgrataste ja elektriautode laenutus ning veeatraktsioonid. Hulganisti tuleb kiirsöögikohti ning paar õlletelki. “Üldjuhul on ikka need ühed ja samad tegijad, kelle nišš ongi suvekaubandus,” sõnas Juursalu. Lisades, et rikkaliku söögi- ja joogivaliku kõrvale võiks rannaliival rohkem aktiivset tegevust pakkuda. Kunagi oli ju rannas nii ronimissein, kummist maja lastele hüppamiseks kui veetorustik liulaskmiseks.



Samal ajal sõlmitakse Juursalu andmeil tõenäoliselt lähipäevadel leping sukeldumisklubiga, mis hakkab korraldama sukeldumiskursusi. Seda teenust ei ole varem Pärnu rannas pakutud. Läbirääkimised käivad batuudi randa paigutamise suhtes, samuti surfi- ja purjelauakoolitajatega. Üks ettevõtjaist oli Juursalu sõnutsi välja pakkunud mõtte paigaldada liivale rodeopull. “Eks selliste atraktsioonide pakkujad tulegi tavaliselt viimasel hetkel,” andis ta lootust, et peale võrkpallivõrkude, jalgpalliväravate ja laste vedrukiikede jõuab randa muidki põnevaid atraktsioone.



Pole päikest, pole raha


Ent kes ikkagi suvehooaja pealt rohkem raha teenib, kas kuurortlinn Pärnu või suvekaupmehed? Teadmata, kui palju kaupmehed teenisid, ei osanud Juursalu sellele küsimusele vastata. Küll teab ta, et linn teenis möödunud aastal müügiplatside rentimisega 600 000 krooni.



Leidub müügikohti, millelt linn kolme suvekuuga vaid 1500 krooni teenib. Magusamad platsid rannahoone ees ja kõrval toovad aga märksa rohkem raha linnakassasse. Näiteks kerkis ühe Sunseti kõrval asuva müügikoha hind kirjalikul enampakkumisel 37 000 kroonini hooaja eest.



Kas kaupmehed linnale makstud raha tagasi ja ehk natuke lisagi teenivad, on suures osas ilmataadi otsustada.



Rannapromenaadil kioskist toidukaupa pakkuva Elisabeth OÜ juhataja Ingre Proosi kalkulatsiooni järgi peaks kasumi teenimiseks vähemalt pool suvepäevadest päikeseküllased olema.



“Eelmine aasta oli neli ilusat ilma ja kui meil poleks olnud Balbiino toetust, oleks me jäänud nende rentidega, mida maksame, täiesti kahjumisse,” nentis mudaravila taga ning promenaadil Kuuse tänava pikenduse kioskis jäätise ja muu toidukaubaga äritseva Kurent OÜ juhataja Irma Vaher.



Ent kuniks päike kuum ja taevas selge püsib, ei ole Vaheri sõnutsi põhjust konkurentsi peljata. Ostja leidub igale jäätisele, õlletopsile ning hamburgerile.



Kuid eks mõjuta kaupmeeste käekäiku ning puhkajate rahulolu ranna atraktiivsus ja heakordki. Viimasena mainitu pärast, nagu kinnitas Pärnu linnavalitsuse keskkonnateenistuse juhataja Kristiina Kupper, pole sel aastal linnaeelarve kärbetele vaatamata põhjust muretseda.



Nimelt on käimas viimane aasta nelja-aastasest hoolduslepingust AS G4S Lääne-Eestiga ja lepinguga kaetud raha eelarvekärped ei puuduta. “Raha on olemas ja kõik toimub niisama heas kvaliteedis nagu eelmine aasta,” ütles Kupper.



Rand tuntud headuses


Nagu ikka hoiavad 1. juunist augusti lõpuni rannal silma peal vetelpäästjad. 15. maist käivad ISS Eesti koristusbrigaadid igal hommikul ranna üle. Kella 15ni aga tühjendatakse vajadusel prügikaste.



Koonerdama ei hakata keskrannast kõrvale jääva tosina väikeranna arvelt. Needki varustatakse sel suvel prügikastide, pinkide ja riietuskabiinidega.



Kokku kulub nii mere- kui jõeäärsete randade korrashoiuks Kupperi andmetel sel aastal umbkaudu miljon krooni.



Suurim ja juba aastaid oodatud uuendus on rannahoone kõrval 1. juuniks valmivad rannapaviljonid, mis vahetavad välja tualettruumide aset täitnud metallkonteinerid. “See on ainus suurem asi, mis sel aastal rannas uut kvaliteeti annab,” nentis Kupper.



Olev Siinmaa projekti järgi joonistatud peamiselt ühekorruseline pikk ja kitsas hoone, mille purskkaevupoolses otsas on vaatetorn, mahutab nii müügikioskid, duširuumid kui pakihoiu.



“Praegu käib hooaja ettevalmistamine: liiva planeerimine ja inventari värvimine, remont ja paigaldamine,” andis Kupper hetkeolukorrast ülevaate.



Maikuu 15. päevaks peab Pärnu rand suve saabumiseks valmis olema.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles