Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2013/03/07/1625490t1h195d.jpg)
4. XII 1927 – 3. III 2013
Nii raske on kirjeldada inimese elu. Veel raskem teha sellest kokkuvõtet. Ometi on ajaloolase Aino Lepa saatus seda väärt, et pisutki püüda edasi anda tema elutöö suurust.
Me kõik oleme pärit oma lapsepõlvest. Eestiaegse talutüdrukuna omandas Aino kõige olulisema – ausa töö põhimõtted. Teadmise, et vale viib kurjale teele. Südametunnistusena tajutud sünnimaa-armastuse. Ja neiueas kaotas ta Siberi surmalaagrisse saadetud metsavennast isa.