Kolm aastat edukalt Belgia ühes tugevamas võrkpallimeeskonnas Roeselare Knackis mänginud Raimo Pajusalu harjutab praegu Eesti koondise laagris, sügisel ihkab ta jätkata Prantsusmaal.
Raimo Pajusalu Roeselaresse ei naase
8. mai 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnus Johannes Noormäe juures mängijaks saanud ning ESS Pärnu võrkpalliklubi meeskonnaga eurosarjas kaheksa sekka jõudmisega end näidanud Pajusalu mängis aasta Innsbruckis ja seejärel kolm aastat Belgias Roeselare Knackis. Belgias jäi tema kontosse üks meistrikuld, kaks hõbedat, üks Belgia karikafinaali ja Euroopa meistrite liiga veerandfinaali jõudmine. Nüüd on Belgia-etapp tema võrkpallurielust läbi.
“Tahtsin juba mullu ära tulla, aga paluti jääda ja jäingi veel üheks hooajaks,” rääkis Pajusalu.
“Nüüd on Knackiga küll kõik. Klubi peab kuuldavasti eelarvet kümme protsenti kokku tõmbama, aga kõrgetes eesmärkides nad järele ei anna ja tahaksid ilmselt küll mind veel, aga pakkumist enne mu lahkumist ei tehtud ja ma tahaks tegelikult muud. Prooviks end hea meelega Prantsusmaa meistriliigas. Mu agent tegutseb, variante on. Olen alles 28, kolm-neli hooaega prooviks veel paremaks saada ja ehk ka midagi säravat saavutada,” lisas võrkpallur.
Roeselare meeskonnast ja klubist jäävad Pajusalule head mälestused sellele vaatamata, et lõppenud hooajal eriliselt säravat tulemust ei tulnud.
“Klubi maksimumeesmärk oli Belgia karikas ja meistrikuld ning Euroopa meistrite liigas teise ringi jõudmine. Meistrivõistlustel kaotasime finaalis tasavägistes kohtumistes Maaseiki Nolikole, karikal kukkusime välja poolfinaalis, euroliigas saime alagrupist edasi ja kaotasime siis Friedrichshafenile,” meenutas Pajusalu hooaega. “Aga meeskonna komplekteeritust arvestades polnudki aasta paha, igatahes jäi Knacki juhtkond rahule, tänas mängijaid ja mingit vimma kellelegi ei jäänud. Mina meenutan seda klubi, kus kõik toimis, sageli isegi lubatust varem ja paremini, hea tundega.”
Kolme aasta tagusest koosseisust olid Knackis tänavu alles vaid prantslasest libero ja Pajusalu. Muu tuumik vahetus, kuid noored, kellest üks serblane ja prantslane on Pajusalu hinnangul supertalendid, ei kestnud veel eriti kogemuste aspektist.
“Maaseiki tugevus on ennekõike nende portugallasest sidemängijas. Knacki sidemängija on hea, Maaseiki oma superhea, nii need kolm 3:2 finaalmängu lõpuks napilt meistrikulla neile andsid,” arvas Pajusalu.
Eestlane, kes konkureeris esimese tempo ründaja positsioonil Knacki kapteni ja Belgia koondise mehega, sai lõppenud hooajal mänguaega vähem, kui lootis.
“Eks see belglane ole hea mees, aga ilmselt mõjutas treeneri otsust mu mullune seljavigastus ja sellest taastumine,” rääkis Pajusalu. “Play-off’is sain platsile ja julgen öelda, et minu osa Maaseikile vastu hakkamises oli tõhus.”
Kolmapäevast on Raimo Pajusalu Eesti koondise laagris, harjutades vanas tuttavas Pärnu Rabahallis. Järgmisel nädalal sõidetakse kontrollturniirile Valgevenesse, kuu lõpus ootavad ees MM-valikmängud Hollandis, vastasteks Türgi, Holland ja Läti.
“Juunis tahaks võrkpallist puhata, siis tuleb hakata septembris Türgis peetavaks Euroopa meistrivõistluste finaalturniiriks valmistuma. Paberil on alagrupivastased Venemaa ja Holland, aga ka Soome, meist kõvemad, ent võitja otsustatakse ikka platsil, mitte paberil. Kui me Poolat võitsime, miks ei võiks siis seal Soomet ja näiteks Venemaad näpistada? Motivatsioon on selle võistluse eel igatahes vägev.”