Aino Siebert: Talgud made in Germany

Aino Siebert. Foto: Peeter Kümmel / Sakala.

Mõttetalgud “Minu Eesti” said peetud ja nii positiivse kui negatiivse vastukaja osaliseks. Minagi sain kutse tulla Brüsselisse arutama, kuidas välismaal tegutsevad organisatsioonid võiksid aidata muuta elu sünnimaal senisest helgemaks.

Saksamaal loetakse vabatahtlikku ühiskondlikku tööd riigi positiivse arengu aluseks ja seda hinnatakse väga kõrgelt. Rahvusvahelist autöö päeva (International Volunteer Day for Economic and Social Development) on ÜRO algatusel pühitsetud üle 20 aasta 5. detsembril.

Auamet

Saksamaal nimetatakse tasuta ühiskonna hüvanguks tehtavat tööpanust auametiks (Ehrenamt) ja nii jagab liidupresident detsembri alguses ordeneid ennast eriliselt angaþeerinud isikutele. Statistiliselt on välja arvestatud, et Saksamaal teeb vabatahtlikku ühiskondlikku tööd üle 23 miljoni kodaniku. Ainuüksi Berliinis tegutseb üle 400 eri ühingu.

Kodanikud ei tegutse ainult mittetulundusseltsides, vaid näiteks niinimetatud rohelised naised ja mehed (nimetus tuleb rohelistest kitlitest, mida nad kannavad) töötavad haiglates, vanadekodudes ja puuetega inimeste hooldeasutustes, kus loevad või vestlevad patsientidega ning teevad neile väikseid sisseoste.

Arvan, et Saksamaal ei kujuta ükski kodanik endale ette elu vabatahtliku tööta, olgu küsimus kas või (tasuta) kookide küpsetamises või võileibade tegemises ja müümises mõne klassi, spordiseltsi või vähiühingu finantside kohendamiseks. Paljud rakendavad ennast koerteklubides karvakäppade väljaõpetamisel või moodustavad gruppe laste äratoomiseks kas koolist või jalgpallitreeningust.

Samuti leidub seltse, kus seeniorid annavad koolilastele järeleaitamistunde või organiseerivad eakaaslastele õppereise. Kõik ideed on teretulnud ja leiavad teostamist isegi siis, kui ettevõtmise taga seisab ainult väike grupp inimesi. Mittetulundusühingute asutamine nõuab seadusandluse järgi seitsme inimese toetust. Kui grupp on pidanud oma tööga vastu viis aastat, võib ta taotleda oma tegevuseks riigi või kohaliku omavalitsuse rahalist toetust.

Saksamaa perekonnaminister Ursula von der Leyen tõi hiljuti esile, et kodanike angaþeerimine ei tähenda üksnes abivajajate toetamist, vaid see annab aitajalegi tunde, et teda vajatakse. Samuti võimaldab ühingutes saadud elu- ja töökogemus noortele hea stardi tööellu.

Maagia ühendab

Kui palju võib saavutada, kuulumata konkreetselt kuhugi gruppi, tõestas Lidolsheimist pärinev perekond Lenz. Noorimale tütrele Marinale, kes sel aastal lõpetab gümnaasiumi, oli enesest mõistetav aidata oma leukeemiasse haigestunud klassikaaslast Manueli.

Mustkunstiga tegelev neiu palus vanemate ja teiste illusionistide abi ning kahe kuu jooksul organiseeriti ühiselt Karlsruhe Badnerlandhallis heategevusüritus, kus koguti 9000 eurot, mis annetati ühingule B.L.U.T (veri). Mittetulundusühing aitab verevähki haigestunud inimestel leida õige doonori. Üks veretest maksab Saksamaal 60 eurot, kõige sobivama doonori leidmiseks on vaja vaadata läbi 1000 inimese veri.

Moto all “Maagia ühendab” pakkusid tuntud kunstnikud, nagu mustkunsti maailmameister Gaston, Saksamaa tuntuim mentalist Alexander Hartmann ja muidugi Marina Lenz oma kolleegidega pea 1000 inimesele suurepärase show’.

Fotograafid Matt Gruber ja Jan E. Siebert, samuti Neureuti gümnaasiumi vanemad ja sõbrad toetasid aktiivselt üritust. Publik tänas neid peale annetuste tormilise aplausiga, mis kestis minuteid. Tippkunstnikud honorari ei küsinud, perekond Lenzile endale oli 100 töötunni eest kõige parem palk kaasinimeste tunnustus. Kõik hoiavad nüüd tugevasti pöialt, et Manuel kiiresti paraneks.

“Minu Eesti” mõttetalgutel tuli esile mitu head ideed. Loodetavasti puhkevad mõtted konkreetsete projektide abil nüüd õitsele. Sest positiivsete elutingimuste loomine oleneb meist endast. Siinkohal meenutan John F. Kennedy kuulsat mõttetera: “Me ei peaks küsima enda käest seda, mida on riik teinud meie heaks, vaid seda, mida oleme ise teinud oma riigi hüvanguks.” Sest riik – see oleme ju meie.